PRAXIS mõtleb ja kirjutab

Teksti kasutamisel palume viidata sissekande autorile nimeliselt.

12 september, 2010

Kas tõesti eestlased vähemusse jäämas?

Sellele küsimusele ajendas vastust otsima eilne Jüri Toomepuu emotsionaalne artikkel Delfis, kus ta mitmel korral viitab sellele, et eestlased on jäämas vähemusse.

"Kui midagi ei muutu, on kiiresti kätte jõudmas aeg, mil eestlased jäävad vähemusse oma kodumaal. .... Venelaste arv on Eestis jõudsalt kasvamas.... Parim näitaja rahvastiku koosseisu muudatustest on vastsündinute kohta avalikustatud andmed, kus domineerivad juba mitmendat aastat vene nimed."
Statistikaameti andmed siiski näitavad, et eestlasi sünnib jätkuvalt rohkem - 73% sündidest 2009. aastal. See on olnud viimastel aastatel stabiilselt kõrgem eestlaste osakaalust rahvastikus (69%).


Samuti ei näita eestlaste ja mitte-eestlaste rahvastikupüramiidi võrdlus, et eestlaste osakaal rahvastikus võib tulevikus väheneda.


Kas keegi teab, kas kuskil on mingid salastatud numbrid, mis kinnitaks eestlaste osakaalu vähenemist? Või on lihtsalt kolumni kirjutamise tuhinas unustatud statistikaameti kodulehte kiigata?

8 kommentaari:

  1. Väga vabandan, kuid statistika on teatavasti teaduslik valetamine, nii räägib vana rahvatarkus.

    Ja Toomepuu eksib muust, jutt on "nõukalstest", kes moodustavad Savisaare elektoraadi.

    VastaKustuta
  2. Vene nimede domineerimine näitab pigem venekeelsete vanemate valikut väiksema nimede-repertuaari hulgast kui eestlaste puhul. Lihtsustatult venelased eelistavad levinuid nimesid, eestlased aga pigem eeslitavad suuremat varieeruvust nimede hulgas (samas on eestlastelgi omad hitid).

    Kuigi statistika on tihti kaheldava väärtusega on raske näha, et see lihtsate numbrite osas nagu seda on rahvuslik kuuluvus väga vale saaks olla.

    VastaKustuta
  3. Mitte kuidagi ei taha esimese kommentaariga nõustuda selle kohta, et statistika valetab. Arvan, et statistika on lihtsalt üks moodus maailma kirjeldada... ehk esitada fakte. Nõustun, et alati ei pruugi statistika olla 100% täpne, kuid kindlasti on see täpsem, kui vanarahvatarkus, intuitsioon, lihtsalt uskumine või muud subjektiivsed meetodid selle eesmärgi täitmiseks.

    Iseküsimus on muidugi, kuidas seda statistikat kasutatakse. Statistikat saab esitada ju osaliselt, valikuliselt, kontrollimata selle valiidsust või lihtsalt valetades. Ilmselt on härra Toomepuu oma tõlgendustes just mõnda eelnimetatud taktikatest kasutanud.

    Kui on valida, kas uskuda mingis küsimuses üht subjektiivset indiviidi või Statistikaametit, siis ma valin selle, kes on objektiivsusele spetsialiseerunud, omab vastavaid oskusi, kogemust ning on ennast tõestanud.

    VastaKustuta
  4. Haa ... Toomepuu ilmselt on tutvunud küll statistikaga, kuid teeb sellest lihtsalt valed järledused - see ongi "statistika" kui ühe valetamise liigi selgitus.

    Paul (kelle kommentaar just ilmus) juba selgitas vene nimede eripära Stat ameti edetabeli osas.

    Ma lisaksin ühe mõtte veel: miskipärast armastavad eestlased "leiutada" unikaalseid imenimesid, mis "edetabelis" kõrgetele kohtadele ei jõua, küll aga võimaldab eristuda.
    Ja selles osas võiks isegi Toomepuuga nõustuda - toredad Eesti nimed aitavad samuti rahvust ja rahvustunnet kasvatada.

    VastaKustuta
  5. aga mida näitavad nr-d Tallinna kohta?

    VastaKustuta
  6. Vene nimed on sagedustabeli tipus olnud alati, see ei ole mingi "vastsündinute" eripära.

    Mul on salvestatud www.eki.ee-st pärit statistika Eestis 1995. elanud inimeste eesnimede sageduse kohta. Esimesed kakskümmend:
    vladimir 19561
    aleksandr 18665
    sergei 17686
    tatjana 16916
    valentina 14327
    olga 14294
    jelena 14114
    nikolai 14068
    viktor 13045
    anna 12265
    irina 11932
    galina 11837
    svetlana 11743
    maria 11611
    natalja 11564
    aleksei 10734
    andrei 10243
    jüri 8730
    rein 7905
    jaan 7817

    VastaKustuta
  7. Hr. Ellakverele lühikese vastusena...

    Kiire pilk Statistikaameti rahvastikukoosseisu andmetele rahvuse järgi näitab, et Tallinnas on ajavahemikul 2000-2009 eestlaste osakaal kasvanud 54,21%-lt 55,17%-le. Samal ajal on venelaste osakaal vähenenud 36,87%-lt 36,36%-le ning kõigi muude rahvuste osakaal kokku vähenenud 8,92%-lt 8,47%-le.

    Absoluutarvudes on see ligikaudu 2600 eestlast rohkem, 2800 venelast vähem ning 2000 muud rahvust vähem. Rahvaarv Tallinnas on vähenenud selle aja jooksul 2200 võrra.

    Need numbrid ei võta arvesse Tallinna satelliite, või nn Suur-Tallinnat.

    Täpsemalt saab tutvuda näiteks siin: http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV0222&ti=RAHVASTIK+SOO%2C+RAHVUSE+JA+MAAKONNA+J%C4RGI%2C+1%2E+JAANUAR&path=../Database/Rahvastik_regionaalne/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/04Rahvaarv_ja_rahvastiku_koosseis/&lang=2

    VastaKustuta
  8. Võibolla on Toomepuu pööranud pilgu kaugemasse tulevikku ja kardab, et meie vananeva ühiskonna ülalpidamiseks vajalik tööjõud aastal 2050 tuuakse Venemaalt :-)

    VastaKustuta