Eesti pensionisüsteemi heldus võrreldes teiste riikidega

Kui helde on Eesti riiklik vanaduspension (nn I sammas) võrreldes teiste Ida-Euroopa riikidega? Selgub, et meie vanaduspensionäridel on tõesti põhjust rahulolematuseks ja nõudmised pensionisüsteemi lisafinantseerimise järele põhjendatud.

Võrdleme riikide pensionisüsteemi heldust järgmiselt:

'Heldus' = 'Oodatav eluiga pensionile jäädes' x 'Asendusmäär palga suhtes'

Seega mõõdab heldus, mitu keskmist aastapalka äsja vanaduspensionile jäänud inimene saaks oma ülejäänud elu jooksul riikliku pensionina.

Nii võiks Eesti mees pensionile jäädes loota, et ta saab pensionina riigilt 6.2 keskmist aastapalka oma järelejäänud eluea jooksul. (Leitud korrutisena 14.1 aastat x 44% asendusmäär).
Sama madal on see näitaja Leedus, pisut kõrgem Lätis. Oluliselt kõrgem on see aga Poolas ja Ungaris (üle 9). Naiste puhul oleks samuti suur tulemuste varieeruvus: kõrgeim 14.5 Poolas ja madalaim 9.3 Lätis. Eesti oleks väärtusega 9.8 veel ka eespool Leedut (9.4).


P.S. Ülaltoodud mõte välgatas PRAXISe projekti Pensionireformi kulude analüüs peale mõeldes. Kommentaarid ja küsimused metoodika detailide kohta teretulnud.