PRAXIS mõtleb ja kirjutab

Teksti kasutamisel palume viidata sissekande autorile nimeliselt.

26 jaanuar, 2008

Vanemahüvitise mõju sündimusele

Kui palju on siis ikkagi vanemahüvitis suurendanud sündide arvu? Seni ei ole minu teada keegi ühtegi numbrit välja pakkunud. PRAXISe paari aasta taguses sündimuskäitumise analüüsis, mida ka Postimehe hiljutine artikkel usinasti refereerib, jätsin selle numbri targu välja pakkumata, et mitte liigselt ärritada demograafe. Nüüd tagantjärgi võib avaldada ka enda jaoks tehtud näpuharjutused, et kui palju siis vanemahüvitis võiks aidata sündimuse kasvu selgitada.

Vanemahüvitise mõju hindamiseks sai kõige pealt leitud regressioonimudel, kus sünnitamise tõenäosus sõltub (väga mittelineaarselt ja interaktiivsete liikmetega) naise vanusest, senisest laste arvust ning oodavast vanemahüvitisest ja/või lapsehooldustasust lapse sünnile järgneva kahe aasta jooksul. Kasutasime selleks pensioniregistri mikroandmeid perioodist 2000-2005 I poolaasta. Saadud statistilisest seosest sai siis simuleerida sündide arvu väärtust vanemahüvitise erinevate kestuste korral.
(Kes tahab kõiki detaile teada, tulgu sügisel kuulama minu kursust majanduspoliitika mõjude hindamise kohta :)



Selgus, et 2004 ja 2005. aastal oli ligi 600 sündi niisugused, mida saaks selgitada kehtestatud vanemahüvitisega. Et on palju muid selgitavaid tegureid, mis mudelist on välja jäänud ja mis korreleeruvad vanemahüvitisega pigem positiivselt, siis on ilmselt tegu mõju hinnangu ülemise piiriga.

Pannes kõrvale vanemahüvitisele kulunud summad, siis võib öelda, et üks täiendav sünd läks vanemahüvitise kujul maksumaksjale maksma suurusjärgus 1 miljon krooni.

P.S. Vanemahüvitise pikendamine 18 kuuni võiks samade simulatsioonide kohaselt kaasa tuua sündide kasvu (võrreldes olukorraga, kui vanemahüvitist üldse ei oleks) kuni 1000 võrra. Samas kasvab ühe sünni "hind" võrreldes 2004-2005. aasta olukorraga umbes kümnendiku võrra.

3 kommentaari:

  1. Kas sa võiksid välja tuua ka sündide arvu sissetulekudetsiilide kaupa nii enne kui peale VH rakendamist? Siis oleks näha, kuidas igale detsiilile on VH mõjunud...

    VastaKustuta
  2. Väga vahva, Andres! Aga selliste tulemuste avaldamine võikski edaspidi toimuda enne tegelikke sündmusi, sest kuidas selle tagantjärele tarkuse kohta öeldigi... Ja demograafid ei ole ainsad targad selles valdkonnas nagu näha.
    Lisaks vanemahüvitise kulule peaks lisama haigekassa kulu raseduse jälgimise ja sünnituse osas ning kokkuvõttes lõpuks kõik need kulud lahutama tuludest, mis tekivad rohkem kui 600 ilmakodaniku kasvamisest Eestile :)

    VastaKustuta
  3. Andres, äkki tood välja korrelatsiooni sündivus vs vanemahüvitise kulud ja majanduskasv (perioodil 2004 - tänapäev). Siis oleks selge, kas sündivust toetab rohkem vanemahüvitis või on ta sõltuvuses pigem majanduskasvust ja kui suured need sõltuvused on.

    VastaKustuta