Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas ütles hiljuti Terevisioonis: “järgmiseks aastaks kavandatud elektri- ja kütuseaktsiisi tõus ei ole nii suur, et mõjutaks inimeste tarbimisotsuseid”. Teisalt leiame temalt tsitaadi: "aktsiisitõusu, millel mittemingisugust mõju ei oleks tarbimisele ega hindadele, sellist asja ei olegi olemas”.
Seega näib rahanduskomisjoni esimees olevat pisut segaduses, kas maksud ikka mõjutavad inimeste tarbimisotsuseid või mitte. Seaduseelnõu seletuskirjadest (algne, lisandunud) me kahjuks ei leia hinnaguid sellele, kas ja kuidas maksude tõus ja sellest tulenev hindade tõus inimeste tarbimisotsuseid võiks mõjutada. Ilmselt on need arvutustesse ära peidetud.
Siinkohal tuleks abiks ja pakuks mõningaid numbreid rahvusvahelisest kogemusest. Kuigi nii kütuse kui ka elektri tarbimine on hinnakõikumiste suhtes üsna jäik, pole tegemist tarbimisega, mida hinnakõikumised üldse ei mõjutaks. Mõned uuringud on leidnud, et kütuse hinnaelastsus on lühiajaliselt -0,26 ja pikaajaliselt -0,5, mis 3%lise hinnatõusu juures tähendab ligi 0,7 - 1,5%list tarbimise vähenemist. Elektrienergia tarbimise lühiajaliseks hinnaelastsuseks on hinnatud -0,29, mis 1,5%lise hinnatõusu juures tähendab tarbimise langust üle 0,4%.
Lisaks tuleb taas tõdeda, et seletuskirjas puuduvad võimalikud viited maksude jaotuslikele mõjudele – üksnes hinnang tarbijahindade muutusele ja ligilähendane mõju eelarve laekumisele.
Samas, sotsiaaldemokraatliku erakonna hiljutine pressiteade, milles väidetakse, et nimetatud aktsiiside tõus mõjutab rohkem vaesemaid ja keskmise sissetulekuga inimesi, peab paika üksnes osaliselt. Kui elektriaktsiisi tõus mõjutab tõepoolest enam vaesemate inimeste tarbimiskulutusi, siis kütuseaktsiisi tõus mõjutab pigem jõukamaid, ehkki rohkem maainimesi (vt ka Poltimäe, Võrk 2009).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar