Jätkan konverentsimuljete lainel. Käisin ka Poolas konverentsil, teemaks oli aga hoopis EL ühtekuuluvuspoliitika hindamine. Ja konverentsi üks töögrupp kujunes nii värvikaks, et ei saa jätta seda kajastamata.
Teemaks oli juhtumanalüüside kasutamine. Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi mõjude hindamise üksuse juht Veronica Gaffey rääkis, et nad rahastamisperioodi 2000-2006 mõjude hindamisel kasutavadki puhtalt juhtumanalüüse. Väga julge otsus. Aga nad tahavad mõista, mis siis ikkagi reaalselt toimub, mitte ainult numbreid vaadata. Nii tema, kui konsultandid, kellelt nad teenuse sisse on ostnud, jagasid siis oma kogemusi. Muidugi räägiti sellest, et aega läheb ikka rohkem, kui osati ette näha, et valimi koostamine oli paras pähkel, et üldistada on raske, jne.
Aga minu kui wannabe kirjandushuvilise jaoks läks asi põnevaks siis, kui hakati rääkima, kui oluline on ikkagi, et lugu kannaks. (Muide, seesama Veronica Gaffey omab muuhulgas ka kraadi inglise kirjanduse alal, seega nõrk lugu tabatakse kohe). Kõigepealt tuleb mõista, et juhtumanalüüside meetodi tohutuks eeliseks on just see, et meetod võimaldab lugusid jutustada. Sest miks need hindajate arvates sageli kurjad ja pahad ja rumalad poliitikakujundajad kunagi hindamiste tulemusi arvesse ei võta? Aga sellepärast, et keegi ei viitsi või ei suuda neid pakse ja igavaid hindamisaruandeid läbi lugeda. Konkreetsed lood teevad aga asja põnevamaks ja sageli veenvamaks. Aga kuidas siis lugu paika saada? Siinkohal tõusis üles üks mõnus prantsuse professor ja tegi meile selgeks, et ühel lool on klassikaliselt kolm osa: tegevuskoht, tegelased ja sündmustik. Viimane kulmineerub tavaliselt kas mõrva või õnneliku abieluga. Ehk kas programm tuleb sulgeda või rahastajate ja programmi ühiselu võib rahulikult jätkuda. Ei midagi keerulisemat!
Keda huvitavad aga konverentsi teised, igavamad (ja samas ehk tõsiseltvõetavamad) ettekanded, siis kogu info (ettekanded ja varsti nende aluseks olnud artiklid) on üleval siin.
Naelapea pihta! Raul Rebane rääkis hiljuti Kõrgematel Infoühiskonna kursustel, et meelelahtuslikus vormis mõtete edastamine on palju mõjusam, kui faktide tampimine.
VastaKustutaTuleb lihtsalt jutuvestjad kampa võtta, kui järgmist kirjatükki kirjutama hakata
Interesting indeed!
VastaKustutaBest wishes from Italy
Jätkan Aini mõtet: näiteks üks viis, kuidas eriti nutikalt sõnumeid kohale viia on video - tabavad klipid on väga hea viis jutustada lugu. Need ei ole muidugi mingid suvalised kaadrid, vaid sisukal analüüsil põhinev jutustus.
VastaKustutaÜks näide väga kõnekate lugude kohta Balkanilt on leitav European Stability Initiative veebist: http://www.esiweb.org/index.php?lang=en&id=276. Seal on üleval põhjalikul analüüsil põhinevad videod lugudena enamikust Balkani riikidest. Väga nauditav ja hariv vaatamine.