PRAXIS mõtleb ja kirjutab

Teksti kasutamisel palume viidata sissekande autorile nimeliselt.

18 juuni, 2010

Lühema töönädala ettepanekust

Roheliste erakonna algatusel võttis Riigikogu hiljuti ühehäälselt vastu otsuse teha ettepanek valitsusele pensionireformiga seonduvate rahvatervist parandavate tegevuste käivitamiseks. Selle teine punkt rõhutab erinevate osapoolte kaasamist arutellu. Muuhulgas tehakse ettepanek, et peaks analüüsima nädalase täistööaja vähendamise sotsiaalmajanduslike mõjude hindamist.
Ehk nagu rohelised pakuvad, võiks vähendada töönädalat ühe päeva võrra. Püüaks siis kaasa aidata diskussiooni tekitamisele.
Kolm peamist põhjendust, mida tavaliselt töönädala vähendamise puhul välja tuuakse.
1. Vähendab töötust.
Kui kõik töötaks 20% vähem ja asendada need töötutega, oleks küll töötavate inimeste palk väiksem, kuid töötus kadunud.
Kahjuks näitab empiiriline kogemus, et see kehtib vaid piiratud ulatuses. Töötajad ei ole lihtsalt asendatavad. Samuti ei ole kindel, kas praegu töötavad inimesed sellega väga nõus oleksid.
2. Kaitseb töötajaid tööandja ülemvõimu eest.
Tööaja ülempiir on tavaliselt kehtestatud riigi poolt või kaubeldud välja ametiühingute poolt selleks, et töötajat kui tööturu nõrgemat poolt ei saaks sundida liiga palju tööd tegema.
Kui vaadata Eesti Tööjõu-uuringute küsitlusi, siis enamus inimesi, kes töötavad osa-ajaga, tahaks hoopis teha rohkem tööd, kuid nad ei leia endale lihtsalt töökohta. Ka tehakse ületunde pigem vajadusest saada suurem sissetulek ja mitte tööandjapoolsest survest.
Siin on osaliselt tegu ka maailmavaatelise küsimusega, et kas riik peaks takistama inimesel oma tööjõudu müüa koguses, mida inimene ise tahab. Ei takista ju riik muud inimese omandit müümast, välja arvatud elundid. Ja ettevõtjana töötaval inimesel tööajapiirang on nagunii mõttetu.
3. Lühem tööaeg toob kaasa produktiivsuse ja kvaliteedi tõusu.
See argument kindlasti kehtib osaliselt. Näiteks analüütiku ametis, kus efektiivne mõttetöö ei ole kindlasti kaheksa tundi päevas ja tööajal on võimalik läbi lugeda kõik ajalehed.
Samas mõnes muus ametis see kindlasti nii ei ole. Näiteks kirurgiameeskond võib töötada kaheksa tundi järjest operatsioonilaua taga ilma pissile saamata. Nii et see efektiivsuse võimalik tõus on väga ameti- ja ettevõttespetsiifiline. Aga sellisel juhul vaevalt riik oskab seda reguleerida ja tööaja ning puhkuse pikkus olekski otstarbekas jätta töötaja ja tööandja kokku leppida.

Euroopa riikide kohta töötundide võrdlevstatistikat tasub vaadata Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi kodulehelt.
Selle kohaselt töötavad eestlased aastas päris palju, kuid pigem on see tingitud lühikesest puhkusest ja vähestest riigipühadest ja mitte niivõrd pikast töönädalast.

1 kommentaar:

  1. Produktiivsusetõstmise argument tundub mulle veidi naljakas. Esiteks juba selle pärast, et üks osa võrrandist on hakanud oma elu elama. Me saaksime produktiivsuse täiesti tippu, kui seaksime alampalgaks näiteks 40 tuhat krooni. Lihtsalt töötajaid oleks kole vähe ja ma kardan, et meie ühine õnn väga palju ei kasvaks.

    Täpselt samamoodi selle töönädala osas. Kui tõepoolest tehtud töö hulk suureneks 8-lt tunnilt 7-le tulles, siis täna ei ole kellelgi keelatud inimesi töölt varem ära lasta / lubada analüütikul lehte lugeda vahepeal. Produktiivsus ei ole asi iseeneses, mille tõusu üksinda peaks taga ajama. Tehtud töö hulk määrab elatustaseme, mitte produktiivsus.

    Puhtökonoomiliselt mõeldes peaks tööaja vähenemine muuseas vähendama investeeringuid inimkapitali (seoses selle madalama tulususega) ning viima pikas perspektiivis produktiivsuse alla.

    VastaKustuta