Nii kujutavad kaks lisatud värvikirevat pilti failide versioonikontrolli süsteemi erinevaid tahkusid. Esimesel juhul on tegemist ühe ja sama faili erinevate versioonidega koos nende loomise aja, tehtud muudatuste ja nende tegijate jne jne kirjeldustega.
Järgneval juhul on aga tegemist ühe faili kahe erineva versiooni võrdlusega ning võimalusega need kaks faili ühtseks tervikuks sulandada (antud programmi puhul kahjuks küll ainult lihttekstifaili kujul).
Algselt töötati need süsteemid välja tarkvaraarenduse jaoks, aga üsna mugav on selliste vahenditega korraldada ka näiteks suuremate kirjatööde valmimist kui erinevad inimesed töötavad eri aegadel erinevate dokumendi osadega.
Kas uutest võimalustest saadav kasu kaalub üles uue programmidega kohanemise vaeva, see sõltub suures osas muidugi kasutajatest. Kahe kujutatud tarkvarajupi puhul on muide tegemist vabavaraga.
Kõlab huvitavalt. Mis oleks nende kahe eelis kirjatööde valmistamisel võrreldes MS Wordi Track-Changes funtsiooniga?
VastaKustutaTrack changega tehakse parandused faili, aga nende hilisemaks vaatamiseks tuleb need enamasti eraldi faili salvestada ja nii koguneb ühe faili versioone veidi erinevate nimedega kümneid ja kümneid ning kunagi ei tea milline see kõige uuem just on, eriti kui kirjutajaid on mitu.
VastaKustutaAutomaatse versioonihalduse põhiliseks eeliseks on erinevate versioonide salvestamine taustal, nii et kasutaja jaoks on ikka ja alati ainult üks fail.
Konstante failinimi on eriti mugav kui mingi suurem dokument koostatakse automaatselt alamdokumentidest.
Ise kasutangi versioonihaldust põhiliselt raportite koostamisel.
Lisaks automaatne versioonide jagamine veebiserverist kõigile kirjutajatele jm taolised pisiasjad.