USA haiglad muutuste tuules
Kõigepealt tänud Heateo blogile, kust leidsin kokkuvõtte viimasest konsultatsioonifirma McKinsey & CO kvartaliraportist ning registreerisin ka ennast selle lugejaks (tasuta).
Seejärel asusin tutvuma McKinsey konsultantide poolt genereeritud teadmistega ning mis seal salata - eelkõige huvitavad mind ju teemad tervishoiust. Viimane tervishoiuga seotud artikkel on avaldatud augustis 2006 ning kannab pealkirja "US hospitals for the 21st century".
Artikli autorid leiavad, et USA haiglad ei saa enam jätkata tööd eelmisel sajandil väljakujunenud tingimustes. Haiglasektor nautis 20. sajandil kiiret kasvu, mis algas juba 1930-40 aastatel ning kestis sajandi lõpuni. Seda perioodi iseloomustavad ühest küljest arstiteaduse, meditsiinitehnoloogia ja ravimitööstuse areng ning teisest küljest kiire majanduskasv. Helded haiglaomanikud ja sponsorid ei hoidnud kokku ei infrastruktuuri, tehnoloogia ega ka personali pealt. Haiglad "kuhjasid" endale kokku erialaarste ning olid valmis teenindama suvalist patsienti suvalise terviseprobleemiga (minu poolt veidi liialdatult öeldud, aga siiski ehk iseloomulik sellele süsteemile). Lisaks hakkasid haiglad 1990-ndatel siduma enda külge ka perearste, sest üha suurenevas konkurentsis hakkas tekkima patsientide puudus ning kes muu kui perearst on see, kelle kaudu paljud patsiendid eriarsti juurde jõuavad. Ühesõnaga, 20. sajandil nautis USA haiglaturg piiramatut kasvu ja saavutas ressursirohkuse tingimustes kõige tehnologiseerituma haiglasüsteemi staatuse maailmas ( ja eks see on seda senini).
Aga nüüd räägitakse muutuste vajadusest, sest nii nagu Euroopas nii ka Ameerikas on patsiendid muutunud üha teadlikumaks ja üha rohkem esitatakse küsimusi, kui palju ja miks nii palju üks või teine tervishoiuteenus maksab. Ameerika patsient tahab ka teenuse hinda teada enne teenuse osutamist, sest endiselt tuleb suurem osa hinnast tema enda taskust ning üha rohkem arvestab patsient kvaliteedi ja hinna suhet ka tervishoiuteenuse puhul. Aga ei muretse ainult patsiendid - ka haiglatöösturid ise on murelikud, sest haiglasektor koos muude tervishoiuastustega on kõige väiksema kasumlikkusega kogu tervishoiusektoris (üllatus, üllatus - kõige rohkem teenib kasumit ikka ravimitööstuses). Seega, USA haiglate ees seisavad eesmärgid, mis paljudele neist võivadki osutuda ülejõukäivaks - rohkem läbipaistvust, rohkem kvaliteeti, rohkem kulu-efektiivsust ja nii edasi. Võib öelda, et 20. sajandil juhtis haiglasektori arengut USAs pakkumine, kuid uuel sajandil hakkab suunama nõudlus. Haiglad peavad muutma ennast patsientidele atraktiivsemaks ja vastuvõetavamaks mitte enam "seinast-seina" teenuste pakkumisega, vaid valikuga teenustest, milles suudetakse pakkuda parimat hinna ja kvaliteedi suhet turul. Ja võibolla see avaldub kunagi ka ameeriklaste paremas tervises...
Ja kunagi peaks kirjutama ka Eesti haiglate ees seisvatest muutustest...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar