Tuleb tunnistada, et tervishoiutöötajate PR-trikk on päris edukas olnud, sest kunagi varem ei ole tervishoiust nii palju räägitud ja kirjutatud kui viimase 17 päeva jooksul. Kuna streigikorraldajate sõnul on peamine mitte palgakasvu vaid tervishoiu üldise rahastamise nõudmine, siis peamised arutelud just viimasele ka keskenduvad.
Täna on Eestis tervishoidu raha juurde võimalik tuua ravikindlustuse, patsiendi omaosaluse või riigieelarve kaudu. Ravikindlustuse rahalist mahtu piirab ravikindlustusmaksu laekumine ning PRAXISe hinnangul ei ole ainult sellise mehhanismi rakendamine jätkusuutlik. Patsientide omaosalus ulatub Eestis peaaegu 25%, mis on WHO hinnangul ülemine piir ja selle tõstmine kahjustab eelkõige tervishoiu(teenuste) kättesaadavust (vrdl Lätis on patsiendi omaosalus üle 40%). Riigieelarve kulud kujunevad lähtudes võimulolijate prioriteetidest ning tervishoiukuludest moodustavad avaliku sektori kulud praegu ca 11%.
Siinkohal ei hakka ma hindama, kas ettepanekud kapitalikulude katmiseks või perearstiabi rahastamiseks riigieelarve kaudu on head või halvad. Pigem pööraksin tähelepanu sellele, et riigieelarves tervishoiukulude osakaalu tõstmine annab võimaluse suurendada ka patsiendi omaosalust. Kuna ravikindlustuse osakaal tervishoiu kogukuludes on enam-vähem konstantne, siis avaliku sektori tervishoiukulude osakaalu suurenemine langetab patsiendi omaosaluse määra. Seega, järgmises etapis (või samaaegselt) on võimalik taas suurendada ka patsiendi omaosalust.
Kas ja missugused tervishoiukulud riigieelarvest kaetakse ning missuguseid patsiendi omaosaluse (suurendamise) võimalusi rakendatakse on poliitiline otsus, mille kujundamine algab Riigikogu valimistega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar