Eelmisel kolmapäeval pidas ka Viljandi haigla oma 5. aastapäevaga seotud konverentsi, kus mul oli au esineda ettekandega ja olla ka konverentsi moderaator. Nii nagu Ain juba 17. mail kirjutas ei saadud ka sellel konverentsil üle ega ümber üldhaiglate saatusest. Kive on haiglate teel igat suurust ja "koostist", kuid mulle tundub, et peamine edukuse faktor peitub lõppkokkuvõttes selles, kui vajalikuks osutuvad haiglad oma paikkonna elanike jaoks. Keegi pole täna reaalselt uurinud, millist ravi ja kus kohas patsient soovib. Kord eeldatakse, et patsient tahab iga hinna eest saada ravi oma koduukse juures, siis aga jälle arvatakse, et iga patsient ihkab parimat võimalikku ravikvaliteeti.
Kokkuvõttes ei tea keegi, mida patsient tahab ning mäng käib tihti paraja blufiga ning haiglajuhi peamiseks eesmärgiks on tõestada iseenese vajalikkust. Kui rääkisin paljude jaoks ulmelisest tulevikust, kus sarnaselt muu eluga jälgivad meie tervist silmaga nähtamatud sensorid, siis tekkis saalis nii ootust kui hirmu. Mis täpselt teemaks oli, sellest lähiajal Meditsiiniuudistes või siis ka PRAXISe seminaridel.
Minu jaoks oli sellelt päevalt parim avastus see, et ainukesena Eestis on Viljandi haigla logol kujutatud inimest! See on küll kõigest pilt, kuid kuna nägemismeel on meile üks olulisemaid, siis jääb see meelde...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustuta