Haigla võimalikkusest ääremaal

Hiljuti käisin veidral juubelikonverentsil (180 aastat haiglaravi Võrus - sealsamas kus Kreutzwald oma arstitööd tegi), kus arutati Lõuna-Eesti haigla ja ka teiste Kagu-Eesti haiglate tulevikku. Kummaline oli see, et kuigi kohal oli väga esinduslik paraad esinejaid-osalejaid teistest haiglatest ja mujaltki (PRAXISe nimel esines sõltumatu seisukohaga allakirjutanu), siis märgilise tähendusega oli ministri eemalejäämine. Saksamaal olla mitteametlik tervishoiuministrite kokkusaamine. Ilmselt oligi. Aga ministrit asendas (slaidile olid puha ministri nimigi trükitud)... mitte asekantsler ega osakonnajuhataja vaid peaspetsialist. Ettekannete lõpus toimunud arutelus püüdsid küll mitmed (sh sõltumatu PRAXIS) vihjata omanike võimalusele määramatust vähendada ja mitte loota riigile (sest lähiajal ei ole ette näha süsteemsete lahenduste saabumist haiglavõrgu korraldamisel), kuid kohalike suust kõlas ikka lootus, et "riik teeks ära haldusreformi" ning "riik eraldaks vahendeid EL fondidest" ja "riik kinnitaks ära arengukava". Selle viimasega venitamine on küll piinlik, aga kuna kõikidest reformiviisidest on halvim üksikute haiglate kaupa probleeme lahendama hakata (millest uus koalitsioon on mu meelest aru saanud) ning olemasolevast haiglavõrgu arengukavast paremat tervliklikku lahendust ei ole, siis tõenäoliselt jätkub isevoolu kulgemine, milles ellu jäävad tugevamad. Kui keegi tahab väärata ääremaal aktiivravi asendumist hooldusraviga (mis ei pruugi kokkuvõttes üldse paha olla), siis on tal ikka ainult ise võimalik initsiatiiv haarata (mis tähendab kindlasti riskide võtmist) ja näiteks tugev nishihaigla profiil välja arendada.
...
Järgmisel nädalal kogunetakse Viljandis. Ilmselt umbes sama seltskond (minu asemel esindab PRAXISt seekord Agris) ja jutt erineb detailides. Kardetavasti jõutakse taas tõdemuseni, et ise ikka ei suuda (või ei julge) ja riik peaks ütlema, mida ta tahab (loe: katsugu ta öelda, et meid ei taha!) ning siis vastavalt tegutsema (loe: kindlasti meile raha eraldama).
...
Aga Lõuna-Eesti noorte viiuldajate orkester (dirigent Jaan Randvere) kõlas fantastiliselt. Seega on küll võimalik Lõuna-Eestis teha tipptasemel tegusid. Eriti kui parimad veavad ees ning Võrust ja Põlvast ja Antslast ühise asja eest koos väljas ollakse.