PRAXIS mõtleb ja kirjutab

Teksti kasutamisel palume viidata sissekande autorile nimeliselt.

08 oktoober, 2007

Tähelepandamatud protsendikümnendikud pensionisüsteemis

Kõigil meil, kes on liitunud kohustusliku kogumispensioniga, on vajadus valida erinevate pensionifondide vahel. Tegemaks põhjendatud valikuid, tasub vaadata ka väikesi erinevusi fondide teenustasudes. Imepisikesed erinevused tasu suuruses võimenduvad pika aja jooksul ja avaldavad mõju pensioni suurusele.

Võtame näitena teenustasud agressiivsetel pensionifondidel (kuni 50% investeeringutest on aktsiates). Nende väljalaskehind (tasu fondiosaku soetamisel) on vahemikus 1-3%, valitsemistasu 1,25-2% ja tagasivõtmistasu on kõigil 1%. Järgmine joonis iseloomustab, kuidas varieerub fondidest saadava pensioni asendusmäär võrreldes viimase palgaga erinevate tasustruktuuride korral, kui muud tegurid oleksid võrdsed (vt eelduste kohta märkust lõpus).

Pikaajaliselt on oluline just madalam iga-aastane valitsemistasu ja vähem oluline on ühekordne kõrgem soetushind. Kui vaja oleks valida näiteks kas 3% väljalaskehind ja 1.25% haldustasu (nt nagu ERGO) või 1.50% väljalaskehind ja 1.59% haldustasu (nt nagu Hansa), siis oleks soodsam ERGO ehk madalama haldustasuga. Nende erinevus pensioni asendusmääras on 1.5 protsendipunkti ehk pension ERGO haldustasudega fondist oleks suurem ca 6%. Seega peavad tagumised fondid (nt meie joonisel LHV, Sampo) olema kõrgema tootlusega kui esimesed fondid (nt ERGO või Ühis).

Kui mõni fond suudaks tegutseda lausa sama odavalt kui Eesti riiklik pensionisüsteem (Sotsiaalkindlustusameti tegevuskulud moodustasid 2006. aastal kogu eelarvest 0.89%), siis võiks ulatuda pension II sambast väljamaksmise hetkel 29 protsendini viimasest palgast. Ehk riiklikult hallatav pensionisüsteem tagaks ka kõige soodsamast erafondist vähemalt kümnendiku võrra suurema pensioni. Viimane võrdlus näitab, et II samba sisseviimise õigustamiseks peab fondide tootlus olema kindlasti suurem, kui sotsiaalmaksu laekumise kasv pikas perspektiivis. Lühiajaline kogemus seda küll veel ei kinnita, kuid loodetavasti näeme seda pikemas perspektiivis.

Ja esimese asjana varahommikul lähen mina oma pensionifondi vahetama :)

P.S. Analüüsi eeldused: 40 perioodi, brutopalk 10 000, palga reaalkasv 3%, panus II sambasse 6% palgast, fondide reaaltootlus (peale inflatsiooni) 6%, oodatav eluiga pensionile jäädes 17 aastat, annuiteedi intress 3%, osaku lunastustasu 1%.)

1 kommentaar:

  1. Andres, kas vahetus siis juba tehtud? Et pilt täielikum oleks, siis võiks ju ikkagi võtta reaalse võrdlusena viimase viie aasta fondide tootluse ja vaadata, mis juhtub. Fondide tootlus (aasta baasil?) kõigub pea 5-10% võrra ning siis saaks teada, kas kõrgema valitsemistasu maksmine tasub ennast ära (isiklikult loodan, et jah).
    Ja veel, see et algul räägiti ja praegugi soovitatakse lühiperspektiivis pensionisambasse investeerimisel langetada otsus võlakirjafondide kasuks, on küll kuritegu vanade inimeste vastu, kelle investeering on pigem miinuses (eriti veel inflatsiooni arvestades). Kas pole?

    VastaKustuta