PRAXIS mõtleb ja kirjutab

Teksti kasutamisel palume viidata sissekande autorile nimeliselt.

28 september, 2007

Alampalk järgmisel aastal 4200 kr - prognoos läbirääkimisprotsessi põhjal

Iga aasta varasügisel algab pingeline alampalga läbirääkimiste aeg ametiühingute (EAKL) ja tööandjate (ETTK) vahel. Enamasti jõuab esimesena avalikkuse ette ametiühingute nõudmine, mis sellel aastal on 5000 krooni. Tööandjad reageerivad tavaliselt pisut hiljem ja alati mõõdukama väljaütlemisega, seekord on siis tehtud esimene pakkumine 4000 krooni.

Varasemate aastate kogemuse põhjal võiks prognoosida ka selle aasta läbirääkimiste tulemuse. Viimasel kahel aastal on tööandjate pakkumine olnud keskmiselt 3% madalam ning ametiühingute nõudmine ligi kümnendiku võrra kõrgem, kui läbirääkimiste lõppresultaat. Suurema järeleandmise on alati teinud ametiühingud. Näiteks eelmisel aastal tööandjate pakutud ja ametiühingute soovitud palga erinevusest andsid ametiühingud lõpuks järgi 4/5 ja tööandjad 1/5.


Võttes arvesse eelmiste aastate käitumismustri, siis on prognoositav alampalk 2008. aastal 4200 krooni ehk siis tõus 600 krooni. Uus alampalk moodustaks rahandusministeeriumi poolt prognoositud keskmisest palgast 33%.

4 kommentaari:

  1. Kas alampalk on üldse vajalik? Kui jah, siis miks?

    VastaKustuta
  2. Peamine majandusteoreetiline põhjendus oleks vahest see, et töötajate läbirääkimisvõime palkade üle oleks vaba konkurentsiga tööturul väiksem kui tööandjal. Tööandja on sageli tööturul monopoolses seisundis (nt Kreenholm Narvas, Tartu Ülikooli Kliinikum Tartus), mistõttu saaks ta peale suruda töötajatele (ebaõiglaselt) madala palga. Seetõttu peavad töötajaid kaitsma mingid muud tööturuinstitutsioonid (nt kohustuslik kolmepoolne läbirääkimiste protsess).
    Teisest küljest muidugi kui ametiühingud on liiga tugevad ja lühinägelikud, siis kehtestavad nad enda monopoolset jõudu kasutades liiga kõrge palga.
    (Eestikeelse ülevaate saamiseks vt näiteks ka Philips jt 2003 "Euroopa Liiduga ühinemise mõjud palkadele ja tööjõu vabale liikumisele" http://www.riigikantselei.ee/failid/uurimus_3.pdf)

    VastaKustuta
  3. Hüva, kuid kas Eestis üha selgemalt tunda andev tööjõupuudus ei tühista argumente, mille kohaselt on tööandjad monopoolses seisundis ja saaksid kehtestada "ebaõiglaselt" madala palga?

    Lisame siia tööjõu vabast liikumisest tulenevad võimalused ja vajadus miinimumpalga järgi tundub olevat...aegunud.

    Sama võib öelda ka viidatud uurimuse kohta, sest alampalka käsitlevaid uurimusi on hulgaliselt viimase 5 aastaga juurde tulnud ja soovitustes viidatud Card ja Krueger (1995) on teravat kriitikat saanud.

    VastaKustuta
  4. Ilmselt tuleb tõdeda, et seisukohti on erinevaid ja otsuse teevad rahva valitud esindajad. Igatahes mina teen panuse Andresele

    VastaKustuta