Ühes meie varasemas blogis oli juttu parimatest viisidest õnnetunde suurendamiseks ja nagu selgus, ei ole raha selleks parim viis. Hästi töötavad õnnetunde suurendamiseks hoopis sind ümbritsevate inimest toetus ja muud taolised asjad.
Püüdlus õnnele on muide USA iseseisvusdeklaratsiooni järgi üks inimeste põhiõigustest koos muude kenade asjadega nagu vabadus jmt. Ühe BBC poolt tellitud küsitluse alusel on 81% inglastest nõus väitega, et valitsuse esmane ülesanne on inimeste õnnelikuks tegemine. Samuti väidab sama uuring, et inglased on umbes 40% võrra vähem õnnelikud kui 1957 aastal, kuigi nad on samal ajal umbes kolm korda rikkamad.
Kui õnnelikud on eestlased? Maailma õnnelikkuse kaardi koostanud Leicesteri ülikooli uurijate andmetel (põhinedes subjektiivse heaolu küsitlustele) on Eesti 178 maailma riigi seas 137-142 kohal koos Bosnia, Kameruni, Guinea, Jordaania ja Süüriaga.
Edetabeli tipus on Taani, mille elanikest me ennast 38% halvemini tunneme.
Tõsi, internetiavarustes liiguvad väited, et taanlased kui maailma ühed suuremad alkoholi tarvitajad olid kõik vastamise hetkel meeldivas joobes :-), aga see selleks.
Kasutatud hindamismetoodika üldisest taustast veel niipalju, et sarnaseid lähenemisi kasutatakse tänapäeva meditsiinis üha enam patsientide ravi korraldamiseks, nii et oma tõepõhi peaks sellisel uuringul olema küll.
Seega jõudsime tagasi jutu alguse juurde: kui õnne loomine on valitsuse esmane ülesanne ja raha abil seda teha ei saa, siis kuidas edasi toimida ja keda eelistada tulevastel valimistel.
PS. kui arvasite viimases lauses nägevat minu poliitilisi eelistusi, siis eksite - minu meelest taanduvad kõik praegused valimislubadused nii või teisiti raha lubamisele. Kahjuks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar