Lugedes Anvar Samosti pisilugu Postimehes http://www.postimees.ee/?id=114515 tekib paratamatult küsimus, et mismõttes läksid metsa. Ei läinud midagi. Pigem oli talgutel näha, kus inimestel läksid silmad särama, et näe võikski sellise asja ühiselt ära teha ja pealegi ei nõua see olulist pingutust.
Kui 10%se tööpuuduse ja majanduslanguse olukorras tuleb kokku Eesti jaoks mõtlema 11 000 inimest selle asemel, et minna ilusa ilmaga grillima või maale muru niitma ja saades sealjuures eelnevalt natuke fookustamata teavet, mida täpsemalt tegema kutsutakse, on väga hea tulemus.
Eestis on kodanikualgatuse korras ja vabatahtlikuna tegutsemine veel üsna väljaarenamata nähtus. Selle illustreerimiseks piisab kasvõi lihtsalt Eesti ja Suurbritannia inimeste väidete võrdlemisest: Eestis väitis 2008. aastal 27% elanikest, et on vabatahtlikult oma aega, energiat ja oskusi ühiskonna huvides panustanud. 2003. aastal väitsid seda Suurbritannia elanikest 34% (20,3 milj - http://www.timebank.org.uk/mediacentre/research.php). Siin aga on sees kõik vabatahtlikud.
Tõenäoselt on lihtsam minna koristustalgutele, kui leida lahendus sellele kuidas suunata inimeste tegusid nii, et edaspidi puuduks vajadus metsa alt prügi korjamiseks. Suurte ja edukate lahenduste väljamõtlemine ongi keeruline, aga 11 000 julget tulid kokku ja ragistasid ajusid 1. mail nii, et sündis üle 1300 idee/lubaduse. Osad headest ideedest on juba ajakirjandusse jõudnud, nt abivanaema-abivanaisa idee, mis viib kokku pensioniealiste soovi laste eest hoolitseda ja noorte perede lastehoiuvajaduse.
Igaüks saab iga päev natuke teha, et Eestis elu mõnusam oleks. Nüüd aga mõeldi mida saaks teha. Mõned väiksemad ideed saab kohe ellu viia, suurematega tegelemiseks tulevad eksperdid appi.
Mõttetalgutel oli kohal Eesti kodanikuaktiivsuse tuumik - inimesed kes küsivad, mida saan mina teha Eesti jaoks, mitte mida poliitikud ja riigiametnikud Eestis ei tee või valesti teevad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar