Märtsi lõpul oli mul võimalus SA Archimedese ja Euroopa Elukestva Õppe Programmi kaudu käia vaatamas, kuidas elavad ja toimetavad Austria pisikesed geograafiliselt eraldatud piirkondade koolid. Koos 9 eri riigist pärit hariduse valdkonna „otsustajaga“ (oli kirju seltskond alates õpetajast, koolijuhist kuni nõunike ja KOV poliitikuni) külastasime erinevaid väikekoole, kohtusime nii õpilaste, õpetajate, koolijuhtide kui ka inspektorite ja linnapeadega, kellega kõigiga sai ka eri teemadel arutatud. Siinkohal mõned huvitavamad seigad sellest käigust.
Kohaliku identiteedi kasvatamine kui keskne väärtus. Kohe esimesele päeval tõi meie õppereisi juht välja ühe Austria sotsiaal-majandusliku arengu seisukohalt väga olulise mõtte, mida ma ei ole Eestis kunagi otseselt kuulnud mainitavat. Nimelt on maapiirkonna austerlastel ja hariduse korraldajatel veendumus, et kui maalastel ei ole võimalust käia algkoolis (1-4. klass) kodukülas või –asulas, siis lastel ei kujune välja kohalik identiteet ning side kohaliku eluga, mistõttu on vähetõenäoline, et nad tulevikus pöörduksid oma sünnikohta tagasi. Väheste tagasipöördumine sünnipiirkonda aga ohustaks maapiirkondade arengut, sest turismist elatuvatel pereäridel tekiks raskusi äri jätkajate leidmisel. Turisminduse ja pereäride ohtu seadmine aga tähendaks ka piirkondade arengu pidurdumist.
Hariduse kodulähedus kvaliteedi arvelt? Austerlased väärtustasid kohalikku kooli niivõrd suurelt (lisaks kohalikule identiteedi kasvatamisele ka täidab kool kohaliku kultuuri-, seltsi- ja spordielu edendamisel suurt rolli), et mitu korda tekkis küsimus, et huvitav, kas mõnikord võidakse ka nende teiste eesmärkide nimel hariduse kvaliteedis järgi anda... Nt Eestis on ju keeruline häid õpetajaid maapiirkonda tööle meelitada ning neid seal hoida. Õpetajate mure on austerlased lahendanud õpetajate suunamise süsteemiga (õpetaja kandideerib peale õpetajakvalifikatsiooni omandamist tööle ühte piirkonda ning peab valituks osutamisel üldjuhul määratud kooli tööle asuma), mistõttu heade õpetajate puudumise üle ei kurdeta. Lisaks jälgivad inspektorid koolides toimuvat pidevalt, nõustades koole probleemide korral ning vajadusel õpetajaid ka välja vahetades. Üldiselt jäi mulje, et austerlaste jaoks on hariduse kvaliteet mitte ainult haridustulemused, vaid seda vaadatakse oluliselt laiemalt – lisaks õpilaste teadmistele-oskustele väärtustatakse häid koostöösuhteid (kooliliikmete omavahelised suhted, suhted kogukonnaga, lapsevanematega) ja mõnusat kooliõhkkonda. Samas, kuna algkoolide tasemel õpilaste teadmisi mingisuguste standardtestide kaudu ei mõõdeta ega võrrelda, jäi õhku küsimus, et kuigi kohapeal ollakse oma kooli headuses veendunud, puudub tegelikult teadmine selle kohta, millisel tasemel ühe piirkonna laste teadmised-oskused parasjagu võrreldes mõne teise regiooni omadega on.
Linnapea-taksojuht. See on väike näide sellest, kuidas kohalikul tasandil on võimalik lihtsalt ja paindlikult laste koolisaamise mure lahendada ja sellest, kuidas kohalik omavalitsus hoolitseb laste hariduse omandamise pärast. Bürgermeister, võõristamata lihtsamakoelisemat tööd, sõidutab hommikul õpilased kooli ning pealelõunal viib jällegi koju tagasi. Vahepealsel ajal saavad korda aetud ka kohaliku elu asjatoimetused. Kahe pealtnäha väga erineva rolli ühitamine tundus seal niivõrd loomulikuna. Miks ei võiks kohaliku kogukonna juht panustada seal, kus parasjagu kõige rohkem vaja?
Juhtusin ka ise ca 8 aastat tagasi Austrias õppevisiidil käima et kohalikku tervishoiukorraldust kaeda.
VastaKustutaÜhe asja tegid austerlased kohe selgeks - kõik mida näete on paljuski võimalikuks saanud meie rikkusele ning seda ei ole niisama lihtne muusse keskkonda üle kanda.
Tahtmata rahale liialt rõhku panna tuleb ometi väita, et vähese populatsiooniga geograafiliselt eraldi paiknevas maakohas mistahes avaliku teenuse pakkumisel (olgu selleks arstiabi või algkooliharidus) on oma hind ning seda saab lubada vähem või rohkem sõltuvalt rahakoti paksusest. Ükstahes kui üllad ka kavatsused pole, lisaks valikutele olemasoleva rahahulga piires tuleb mängu ka rahahulga suurus ise.
Loodetavasti on Austrias ka uuritud kui suures määras 1.-4. klassi hariduse kohalikus koolis andmine tegelikult tagasipöördumist mõjutab. Ilus mõte on see vaatamata kõigele ;)