Valitsuse kaval plaan II samba maksed ajutiselt peatada omab mitmeid lühi- ja pikaajalisi efekte.
Lühiajaline kaotus on eelkõige pensionifondide jaoks, kes kaotavad sissetulevas rahavoos kahe aasta peale kokku ligi 6 miljardit krooni. (Eelmisel aastal kogus II pensionisammas ligi 3,7 miljardit, sellest 2,5 miljardit sotsiaalmaksu ümbersuunamisest). Fondide koguväärtus pärast möödunud aasta suuri kukkumisi peaks olema praegu suurusjärgus 12 miljardit kooni, mis tähendab, et fondide jaoks on kahe aasta jooksul 6 miljardist kroonist ilma jäämine kaotus niigi raskes seisus.
Riiklik pay-as-you-go pensionikindlustus saab siis vastavalt lisaraha, mis jääb riigi poolt II sambasse suunamata ning I samba riiklikke pensione järelikult ei pea langetama. Sellel aastal oli prognoositud riiklikeks pensionikuludeks ligi 19 miljardit krooni. Täiendav rahavoog 1,5 miljardit sellel aastal ning veel ligi 2 miljardit järgmisel aastal kuluvad I sambasse marjaks ära. Karm alternatiiv oleks olnud pensionide langetamine, kuid valimised on tulemas. Ning kuuldavasti käivad pensionärid aktiivsemalt valimis kui tööealised.
II sambaga liitunud kaotavad muidugi teise samba pensionist, aga seda ei tohiks küll üle dramatiseerida. Esiteks suureneb selle võrra nende I samba pension, sest isikustatud sotsiaalmaks, mis I sambasse läheb on ju suurem selle 4 protsendipunkti võrra. Ja et riiklik indekseerimise valem on peale viimaseid pensionivalemi muutmisi tunduvalt soodsam kui varem, siis kogukaotus inimestele ei ole kindlasti nii suur, kui pensionifondid seda püüavad praegu näidata. Ajutise pensionivalemist kõrvalekaldumise sellel aastal lubas valitsus mõne aastaga kompenseerida. (Kui me seda usume ...)
Seega kaasneb selle sotsiaalmaksu suunamise ajutise peatamisega ümberjaotus töötavatelt inimestelt pensionäridele. Ja lisaks veel ka rikastelt vaestele, sest I sammas on solidaarsem tänu pensioni baasosale, mida II sammas ei ole. Seega võiksid just madalapalgalised olla II samba pensionisamba ajutisest peatamisest rõõmsad.
Lisaks siis muidugi vähenevad ka fondijuhtide palgad, sest fondide mahud ei kasva nii rõõmsalt.
Rõhutatakse, et sellega kaotab pensionisüsteemi usaldusväärsus. Tõepoolest seda ta teeb. Aga naiivne on see, kes seda seni on lõpuni usaldusväärseks pidanud, sest tegelikult on ju süsteemi juba senigi mitu korda muudetud või pole reeglitest kinni peetud. Ja see on pidevalt muutnud I ja II samba tulususe vahekorda ja seega kõik need ilusad joonised, mida kampaaniate ajal pangatellerid meile näitasid pensionide suuruse kohta ei kehti nagunii.
Nimelt juba 2002. aastast alustati olemasolevate pensionide ja ka töötavate inimeste aastakoefitsientide väärtuse indekseerimisega. Tegelikult aga tänu erakorralistele pensionitõusudele kasvasid vahepeal riiklikud pensionid peaaegu kaks korda kiiremini. Selle tulemusena tõusis ka aastakoefitsiendi väärtus, mis pakub huvi ka praegustele töötavatele inimestele nii kiiresti, et andis silmad ette ka kogumispensioni fondide osakute puhasväärtuse muutusele. Niisuguste erakorraliste tõusude tulemusena muutusid tagantjärgi ka analüüsid kogumispensioni suhtelise atraktiivsuse kohta võrreldes riikliku pensioniga. Eriti inimeste jaoks, kes olid piiri peal, kas otsustada liituda või mitte. Tagantjärgi tarkusena, oleks mina ette näinud riikliku pensionisamba valemi muutusi, oleks ka mõtelnud tunduvalt pikemalt, kas II sambaga liituda.
Andres, väide et "Esiteks suureneb selle võrra nende I samba pension, sest isikustatud sotsiaalmaks, mis I sambasse läheb on ju suurem selle 4 protsendipunkti võrra" on läbi mõtlemata.
VastaKustutaToon teoreetilise näite: oletame, et kõik töötavad inimesed on II sambaga liitunud, siis pole vahet, kas riik suunab 4% II sambasse või otse pensionikassasse. Sest isikustatud sots.maks on ju KESKMISE baasil arvutatud. Ja kui see näitaja suureneb kõikgil, siis jääb konkreetse inimese suhe keskmisse, ehk koefitsent, muutumatuks.
Kui nüüd naasta reaalsuse juurde, siis enamus eestimaalasi on II sambaga ühinenud, seega isikustatud sots. maks suureneb tunduvalt vähem kui 4%punkti, heal juhul 1%punkti võrra. See vajaks muidugi juba täpsemat arvestust.
Jaanus Hellat
Jaanusel on õige märkus selles osas, et kindlasti ei ole I ja II samba sissemaksete vahel üksühene seos pensioni suurusega I ja II sambast vastavalt. See nõuab tõesti lisaarvutusi ja eelduste tegemisi.
VastaKustutaMis puudutab aga teoreetilist näidet ja keskmist, siis ma nõus ei saa olla, kui vaatame Eesti seadusandlust. (Vt Pensionikindlustuse aastakoefitsiendi ja kindlustusosaku arvutamise juhend,
Sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määrus nr 164).
Nimelt arvutatakse need keskmised erinevatest summadest.
"Pensionikindlustatu aastakoefitsiendi arvutamiseks jagatakse tema isikustatud sotsiaalmaksu RIIKLIKU pensionikindlustuse osa suurus isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suurusega."
Nimelt on siis I samba koefitsiendi puhul lugejas alati riikliku süsteemi kantud sotsiaalmaks aga nimetajas kogu sotsiaalmaks. Seega kui kõik on liitunud II sambaga ja saavad võrdselt palka, siis saavadki kõik koefitsiendi 0.8.
Tagasiside oodatud.
"Täiendav rahavoog 1,5 miljardit sellel aastal ning veel ligi 2 miljardit järgmisel aastal kuluvad I sambasse marjaks ära"
VastaKustutaKuidas see 1,5 miljardit on pigem alaneva palgafondi tingimustes saadud, kui eelmine aasta oli 2,5 miljardi ulatuses riigipoolseid sissemakseid? II samba maksete peatamist on eeldatud varem kui teine poolaasta?
Tänan!
Eelmisele kommentaarile vastus arvutuste käigu kohta.
VastaKustutaEeldasin, et juba 1.maist peatakse maksed, mis oli üks ettepanek. Seega jääks 2/3 aastast üle kandmata.
2007. aastal suunas riik 2,036 miljardit II sambasse, 2008. aastal 2,481 miljardit.
Rahandusministeeriumi viimaste prognooside järgi langeb hõive ligi 6,5% ja nominaalpalk ca 4%. Vähendades II samba panust vastavate protsentide võrra ja võttes 2/3 ongi ligi 1,5 miljardit.
2010 võiks siis palgafond väheneda veelgi, ca 10%. Mis teeb siis ligi 2 miljardit ehk oleme nominaalselt aastas 2007.
Andres, annan tagasisidet: Teie toodud valemis ei ole nimetajas kogu sotsiaalmaks, vaid ISIKUSTATUD sotsiaalmaks. Vastavalt Sotsiaalmaksuseadus §10 (4)1-le on II sambaga liitunutel:" Riikliku pensionikindlustuse vahenditesse kantava sotsiaalmaksu osa määr on 16 (sic!) protsenti ... ja Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja pangakontole kantava sotsiaalmaksu osa määr 4 protsenti." Siit edasi: Riikliku pensionikindlustuse seadus §12 lg2:" (2) Isikustatud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osana võetakse arvesse summad, mis pensionikindlustatu kohta vastavalt sotsiaalmaksuseaduse §-le 10 kantakse riikliku pensionikindlustuse vahenditesse"
VastaKustutaMinu tootud teoreetilises näites, kus kõik on liitunud II sambaga, muutuksid maksete peatamisel nii lugeja kui nimetaja ühepalju just ülaltoodud põhjustel.
Lugupidamisega
Jaanus Hellat
To Jaanus:
VastaKustutaTäitsa võimalik, et ma eksin.
Minu aru saamist mööda on nüanss selles, et on kaks eri asja:
"isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa" ja "isikustatud sotsiaalmaksu RIIKLIKU pensionikindlustuse osa".
Esimesel juhul on maksumäär 20% (vt SM seadus § 12. lõige kolm), kuid teisel juhul arvestatakse üksnes riiklikku pensionikindlustuse osasse minevat poolt. Ja keskmise summa arvestamisel on kasutusel "isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa". Kuid koefitsiendi arvestamisel on lugejas iga inimese puhul arvestatud "isikustatud sotsiaalmaksu RIIKLIKU pensionikindlustuse osa". Vähemalt nii loen mina seadusest välja (§12 lõige 1 ja lõige 3, ning siis veel VV määrus: Isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse arvutamise kord ( 10. jaanuari 2002. a määrus nr 5)).
Aga veelkord, võin küll eksida. Uurin sotsiaalministeeriumist või sotsiaalkindlustusametist lähipäevil järgi. Ja annan siia teada.
Saadaksin sulle ka otse meilile, palun kirjuta mulle andres.vork@praxis.ee.