Praxise raporti näited vanemahüvitise võimalikust mõjust sünnitamisele on tekitanud mõnusat diskussiooni (vt ettekannet).
Pakuks nüüd sotsioloogidele ja demograafidele majandusteadlaste poolt veel ühe mõtte selle kohta, et raha mõjutab inimeste otsuseid perekondlikes suhetes.
Nimelt võib arvata, et lahutuste arv (kooselude lõppemise arv) hakkab Eestis kasvama. Pakuks, et lähiaastatel kasvab näiteks 10-15%.
Ühest küljest mõjutab kindlasti lahutuste arvu majanduslangus ja sellega kaasnev töötus ning sotsiaalmajanduslik stress, kuid tahaks rõhutada just kinnisvarahindade langust.
Pereökonomistid (family economists) on nimelt leidnud, et perekonnad, kus ollakse kahevahel, kas minna lahku või mitte, kinnisvarahindade ootamatu languse korral saavad julgust juurde lahutamiseks.
Kinnisvara hindade langus teeb ühel osapoolel uue eluaseme ostmise või üürimise odavamaks. Seega vähenevad lahutuse otsesed kulud. Lisaks väheneb ka abielupaari senise ühisvara väärtus, mis vähendab vara pärast kooselamise motivatsiooni. (Pole enam argumenti, et "oh, ma küll ei armasta oma meest, aga tal on luksusvilla Ihastes")
Kellel mahti võiks ülaltoodud hüpoteesi kehtivust kunagi Eesti Sotsiaaluuringu andmetel (SILC) kontrollida. Raskusi tekitabki ilmselt majanduslanguse ja kinnisvara hindade languse mõju eristamine, sest ka töötus mõjutab lahutusi. Ilmselt peaks olema kinnisvara hindade languse mõju suurem just kõrgepalgaliste lahutustele, sest neil on võimalus ka majanduslanguse tingimustes kergemini uut eluaset soetada.
Näidet Suurbritannia andmetel tehtud analüüsist saab vaadata ühest ISERi toimetisest.
Helmut Rainer, Ian Smith "Staying together for the sake of the home? House price shocks and partnership dissolution in the UK". ISER Working Paper No. 2008-31, September 2008, link
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar