Jõuluvana - mees või naine?

Jõulud läbi - kõhud ümmargused ja kaukad kingitusi täis? Tore, siis on aeg väikseks loogiliseks harjutuseks, mis põhineb ühel hiljutisel uuringul (kahjuks ei ole viidet anda, sest kuulsin seda ühel hommikul raadiost).
Nimelt on leitud, et kui abielus ja lastega naised on komandeeringus, siis mõtlevad nad peamiselt laste peale. Aga pereisa mõtleb komandeeringus mitte laste, vaid kojujäänud naise peale!
Kui jõuluvana enamuse aastast meie (laste) juures ei ole, siis eeldatakse, et ta mõtleb sel ajal laste peale - ootab päkapikkudelt infot, kes on hea ja kes halb ning teeb ettevalmistusi kingikottide komplekteerimiseks. Seega, kuna laste juurest äraoleku ajal mõtlevad nende peale ainult emad, siis ongi tõestatud, et jõuluvana on naine!

Jõulutunne PRAXISes

Jõulud on kohe-kohe siin. PRAXISe uurivast vaimust lähtudes viisime läbi mini-uuringu jõulude olulisusest :-) ning järgnevalt esmane väljavõte selle tulemustest.
Keskmine hinnang jõulude häädusele on 82 palli skaalal, kus 100 palli on maksimaalne meeldimine ja 0 vähim meeldimine. Andmete lähemal vaatlusel ilmneb olulise tegurina vastjate sugu - nii on meessoost vastanute arvates jõulud väärt 90 palli, samas kui naissoost vastanute keskmine hinnang on 74 palli.
Täpsem analüüs jõulude häädusest võrreldes teiste pühadega on veel teostamisel, kuid juba praegu võib öelda, et tegemist on oodatud ja meeldivate pühadega.
Hääd jõuluaega kõigile!

Shalom!

Eelmisel nädalal jõudsin Iisraelist tagasi. Sina pole Iisraelis käinud? Tasub minna, ausalt. Nii uskumatu kui see ka ei ole, on seal väga rahulik ja mõnus olla. Tel Aviv on päikseline Vahemere metropol ning ka Jeruusalemm pole mingi väike küla keset kivikõrbe, vaid tõeline suurlinn (eriti Tallinnaga võrreldes). Tel Avivis on lihtsalt mõnus jalutada ja Jaffasse minek mööda randa on isegi talvel ülimalt soe ja meeldiv. Kahjuks jäid kõik olulised pühad kohad Jeruusalemmas ja ka Surnumeri minu poolt külastamata, sest peamine põhjus Iisraelis käimiseks oli hoopis kolmas rahvusvaheline tervishoiupoliitika konverents Jeruusalemmas.

Ehk kui sa tahad kogeda reaalselt näilist turvalisust, siis parim koht selleks on Iisrael. Ja kui tahad nautida Vahemere sinist vett ja päikest, siis Prantsuse Riviera asemel võid hoopis Iisraeli minna (kuurortlinna Eilatisse näiteks).

Pohmakas versus töö

Lühike uudiskild alkoholist Austraalias vahendatuna Reutersi poolt (algmaterjal siit).

Austraalias kaotatakse aastas 2,6 miljonit tööpäeva pohmaka tõttu (rahvastik 20m). Rahas on kaotus 344 miljonit USD-d ja enamus kaotatud tööpäevadest on tingitud juhuslike ja mõõdukate alkoholitarvitajate poolt. Viimane on oluline ka Eesti kontekstis, kus siiani on juttu vaid suurtest tarvitajatest ja mõõdukat tarvitamist peetakse pigem kasulikuks nii tervisele kui majandusele.

Tervishoiuuudiseid maailmast

Välisajakirjandusest on meeldiv lugeda, et mitte ainult meie siis Eestis ei tegele tervishoiusüsteemi ümberkorraldamisega. Meie seniste reformide kiitusena tuleb võtta asjaolu, et oleme jõudnud tasemele kus hetkel arutusel olevad teemad on samad nii siin kui mujal maailmas. Viimases BMJ-s ilmus paar uudist, mis on selle illustreerimiseks eriti sobilikud.

Inglise peaminister Blair teatas "Ma arvan .... parim on veel ees" (viide). Ta viitas kahele raportile (vähemalt üks valminud think tankis!), mis soovitavad spetsiifilise eriarstiabi (nt infarktide puhul) koondatakse vastavatesse keskustesse (viide). Patsientide jaoks tähendab see pikemat reisi kuid samas suuremat tõenäosust kvaliteetset abi saada. Tervishoiusüsteemi jaoks tähendab see osade teenuste kadumist kohalikest haiglatest kuid suuremat efektiivsust kogu süsteemi jaoks. Vastus küsimusele, milline tegevuskava õige on, sõltub meie väärtustest ja eesmärkidest.

Uus-Meremaal on viimased kümme aastat esmatasandi süsteemi reformitud eesmärgiga luua rohkem "organisatsiooni". Artikli andmetel on muutused olnud kiired ja laiaulatuslikud - esmatasandi teenuste ostutamisega tegelevate organisatsioonide hulk on suurenenud (reformide eelne olukord meenutas pigem meie praegust situatsiooni). Samas tunduvad reformide eesmärgid olevat suhteliselt ebamäärased ja õhku on jäänud küsimused kas patsientide jaoks midagi sisulist muutus.

Ja lõpetuseks uudis rahast: Inlismaal esitatakse endale küsimusi kas perearstisüsteemi muutustega kaasnenud 30% palgatõus on läinud asja ette s.t. kas patsientide tervislik seisund on kasvanud samal määral.

Kõikidest nendest uudiste ühine läbiv joon on: kas muutus süsteemis toob kaasa patsientide tervise paranemise. Patsientide ja rahvastiku tervise parandamine on üks kolmest tervishoiusüsteemi eesmärgist ja kõikide muudatuste arutelu peab lähtuma sellest nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Alkohol ja valimised

Kui eelmises postis kirjeldatud valimisvõitluse avalöök võttis suuna rikkuse suurendamisele, siis Keskerakond tundub vähemalt osaliselt võtvat veidi teise suuna nagu näha Delfis avaldatud uudisest .

Viimase paari aasta alkoholiga seotud meediakajastuse analüüsist selguvat (ise pole kahjuks veel näinud), et 99% sellest on suunatud alkoholi tarvitamise vastu ja otse loomulik on, et mingil hetkel jõuab alkoholitemaatika ka valimisvõitluse teemade sekka nagu praegu juhtunud on.

Ülalpool mainitud uudis viitab Eestis läbi viidud haiguskoormuse uuringule, mille andmetel kogu rahvastikul jäi 2002 aastal elamata ~400 000 eluaastat ja sellest laias laastus 10% on otseselt seostatav alkoholi tarvitamisega. Sama uuringu andmetel on kõige kulu-efektiivsemad sekkumised alkoholikahjude vähendamiseks alkoholi maksustamise tõus, reklaami täielik keelustamine ja kättesaadavuse piiramine.



Rahvastiku tervise seisukohalt tuleb loota, et alkoholi teemat puudutavad poliitikute sõnavõtud ja diskussioonid on sisulised ja neile järgnevad ka muudatused Eesti praeguses alkoholipoliitikas.

Rikkus, arukus ja õnn

Läkski lahti ... "vali-mind triangel". Eks ta vaikselt on kogu aeg viimase 5 aasta jooksul tuuritanud, aga otsene ajupesu algab ikka reklaamibüroode loomingu vahendusel. "Eesti 5 Euroopa jõukama riigi hulka 15 aastaga" põrutab Reformierakond. Ja pakub välja oma visiooni, kuidas seda teha. Et PRAXISel on plaanis eraldi vaadelda erinevate erakondade konkreetseid välja pakutud poliitikaid, siis piirduks seekord põhipostulaadiga - "Jõukus võimaldab muuta elu paremaks kõigil!" Aga kui kõik jõukusee jahtimisega tegelevad, siis kes elu paremaks muutmisega tegeleb? Hiljuti Harvardi uurijate poolt avaldatud uuringu kohaselt näiteks Hiinas, kus elu ka kiiresti edeneb, mõjutas sissetulek inimeste subjektiivset heaolu kõigist uuritud sotsiaal-majanduslikest faktoritest käige vähem.

Kõige madamast tulukvintiilist ühe võrra jõukama kvintiili hulka jõudmine suurendas "õnnetunnet" 4% võrra, kõige jõukamate hulka jõudmine kokku 7% võrra, mis on sama palju kui viletsa tervisega rühmast mõõduka tervise juurde jõudmine. Aga näiteks elamine külas, kus inimesed teist kümnendiku võrra enam usaldavad, suurendab inimeste arvates nende heaolu 12% võrra, ning oma lähedastega vähemalt 10 korda kuus läbi käimine või oma külaelanike hulgas usalduse suurendamine kümnendiku võrra suurendas õnnetunnet 8% võrra.

Nõus, tegemist on väga erineva kultuuritausta ja meist oluliselt vaesemate inimestega (päevane sissetulek umbes 1 dollar), aga kindlasti tasuks mõtiskleda, miks näiteks USAs vaatamata kiirele majandusarengule inimeste subjektiivne heaolu pole oluliselt muutunud, samal ajal kui iirlased on möödunud aasta Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi andmetel Taani ja Soome järel Euroopa ühed õnnelikumad inimesed (saan aru küll, et üks on staatiline ja teine dünaamiline näitaja, aga diskussiooni algatamiseks sobib ehk küll).

Kui vaid seda IKSi ees ei oleks...

Mis ühendab inimese seksuaalseid eelistusi ja kuulumist ametiühingusse? Mõlemad on delikaatsed isikuandmed ka uue isikuandmete kaitse seaduse (IKS) eelnõu järgi, mis Riigikokku suunati.

Uue IKSi §16 peaks tooma mõningast selgust uurijatele ja teadlastele, tuues välja selgelt juhud, millal ja mis tingimustel isikuandmeid võib kasutada.

1) Kõik on lihtne, kui küsitleme inimestelt andmeid ise koos nõusolekuga. Kui andmed sisaldavad siiski delikaatseid andmeid (meile on olulised ilmselt rahvus, aü-lisus, tervis), tuleb registreerida töötlemine AKIs (koos sellega kaasnevate andmete säilitamise tehniliste nõuetega).

2) Kui saame isikustamata andmeid nt pensioniregistrist või Töötukassast või ESA küsitlusuuringust, siis ei pea AKIt teavitama. Asja konks on siiski selles, et endiselt on sees nn 90 aastase Hiiumaa mehe probleem - st isikuandmed on ka need, mis teevad inimese kaudselt tuvastatavaks. Seega võivad näiliselt umbisikulised andmed, kus on kirjas inimese vanus üheaastase täpsusega koos mõne muu tausttunnus (sugu, maakond) luua ikka meile olukorra, kus tegu on isikuandmetega. Kas see olukord esineb või mitte, selle üle otsustab AKI. Nt LEU ja ETUga on meil läinud seni napilt õnneks ja oleme saanud AKIlt nõusolekule kalduva seisukoha. Registriandmed ootavad testimist ...
Ilmselt hakkame saama osasid andmeid enam agregeeritumalt.

3) Viimaks kõige intrigeerivam: isikuandmeid võib töödelda inimese nõusolekuta, kui uuringu läbiviimiseks esineb "ülekaalukas avalik huvi". Ja loomulikult otsustab selle üle üldjuhul AKI :) ehkki talle on antud ka soovitus konsulteerida eetikakomisjonide ja valdkonna spetsialistidega.

Ilmselt just AKIle väga suurte õiguste andmine teadusuuringute lubamisel või keelamisel on tekitanud teadlaste seas pahameele. Ja AKI rolli õigustamiseks on IKSi seletuskirjas kõvasti ruumi kasutatud.
Meie senisest kogemusest lähtuvalt võib siis öelda, et kuulduste järgi näiteks aktiivse tööpoliitika mingi meetme piloteerimine ei oma ülekaalukat avalikku huvi (hoolimata ministri heakskiidust) ja peaksime küsima kõigi inimeste nõusolekut, et inimeste registriandmeid kasutada.

Üks võimalus on, et kui plaanime juba ette mingit uuringut isikuandmetega (loomulikult eeldusel, et meil või partneritel on nende töötlemiseks vajalikud tehnilised tingimused olemas), siis peab sellega kaasnema korralik meediakära, mis näitaks, et just ilma selle kontreetse uuringuta hääbub Eesti rahvas, suureneb majanduslik mahajäämus lätlastest ning hukkub Eesti viimane rabapistrik. Vahest siis saame mõjutada AKIt, et tegu on suure avaliku huviga.

Viimase nüansina tasuks mainida §16 lõige (4), mis sisuliselt ütleb, et kord juba kogutud andmeid võib küll säilitada ka hilisemateks uuringuteks, kuid ainult umbisikulisel moel. Seega ei saa me teha enda poolt läbi viidud küsitlusandmete põhjal hiljem täiendavat järeluuringut, kui me ei ole seda kohe algselt kirja pannud. Seega tasub kohe kaaluda andmete kogumisel sõnastada nende kasutamine võimalikult pika perspektiiviga.

Ehkki Riigikogus võib veel tulla mingeid muutusi, peab olema valmis, et analüüside tegemine kergemaks ja odavamaks uue IKSiga ei lähe.

PRAXIS Wall Street Journali esiküljeloos

1.8 miljonit Wall Street Journali tellijat (lisaks veebist vaatajad) said võimaluse reedel (20.10) lugeda: "Researchers at Tallinn think tank Praxis say the biggest statistical change is that more high-salaried women are having second and third children. "

Sellega viitab Eestis käinud ajakirjanik Marcus Walker oma artiklis 'In Estonia, paying women to have babies is paying off' Marre ja Andrese vanemahüvitise mõju analüüsile. Tolles analüüsis leiti nimelt, et peale vanemahüvitise kehtestamist tõusis teist või kolmandat last sünnitanud naiste seas kõrgepalgaliste osa, näidates võimalikku vanemahüvitise mõju sünnitamiskäitumisele.

WSJ artikli põhiosas (täisteksti saab lugeda nt siit) analüüsitakse erinevate riikide perepoliitikat ja sündimust, Eesti radikaalset muutust peretoetuste osas ning tuuakse mitmeid konkreetseid seiku Eesti naiste sündimuskäitumisest.

Et olulise osa artikli eeltööst nii Eesti tausta kohta kui ka kontaktide otsimisest tegi Marcuse jaoks ära PRAXISe rõõmsameelne kollektiiv, siis võime ilmselt ennast õnnitleda, et oleme suutnud vahendada pisikese Eesti kogemust sotsiaalpoliitika valdkonnas ka suurele maailmale.

USA haiglad muutuste tuules

Kõigepealt tänud Heateo blogile, kust leidsin kokkuvõtte viimasest konsultatsioonifirma McKinsey & CO kvartaliraportist ning registreerisin ka ennast selle lugejaks (tasuta).

Seejärel asusin tutvuma McKinsey konsultantide poolt genereeritud teadmistega ning mis seal salata - eelkõige huvitavad mind ju teemad tervishoiust. Viimane tervishoiuga seotud artikkel on avaldatud augustis 2006 ning kannab pealkirja "US hospitals for the 21st century".

Artikli autorid leiavad, et USA haiglad ei saa enam jätkata tööd eelmisel sajandil väljakujunenud tingimustes. Haiglasektor nautis 20. sajandil kiiret kasvu, mis algas juba 1930-40 aastatel ning kestis sajandi lõpuni. Seda perioodi iseloomustavad ühest küljest arstiteaduse, meditsiinitehnoloogia ja ravimitööstuse areng ning teisest küljest kiire majanduskasv. Helded haiglaomanikud ja sponsorid ei hoidnud kokku ei infrastruktuuri, tehnoloogia ega ka personali pealt. Haiglad "kuhjasid" endale kokku erialaarste ning olid valmis teenindama suvalist patsienti suvalise terviseprobleemiga (minu poolt veidi liialdatult öeldud, aga siiski ehk iseloomulik sellele süsteemile). Lisaks hakkasid haiglad 1990-ndatel siduma enda külge ka perearste, sest üha suurenevas konkurentsis hakkas tekkima patsientide puudus ning kes muu kui perearst on see, kelle kaudu paljud patsiendid eriarsti juurde jõuavad. Ühesõnaga, 20. sajandil nautis USA haiglaturg piiramatut kasvu ja saavutas ressursirohkuse tingimustes kõige tehnologiseerituma haiglasüsteemi staatuse maailmas ( ja eks see on seda senini).

Aga nüüd räägitakse muutuste vajadusest, sest nii nagu Euroopas nii ka Ameerikas on patsiendid muutunud üha teadlikumaks ja üha rohkem esitatakse küsimusi, kui palju ja miks nii palju üks või teine tervishoiuteenus maksab. Ameerika patsient tahab ka teenuse hinda teada enne teenuse osutamist, sest endiselt tuleb suurem osa hinnast tema enda taskust ning üha rohkem arvestab patsient kvaliteedi ja hinna suhet ka tervishoiuteenuse puhul. Aga ei muretse ainult patsiendid - ka haiglatöösturid ise on murelikud, sest haiglasektor koos muude tervishoiuastustega on kõige väiksema kasumlikkusega kogu tervishoiusektoris (üllatus, üllatus - kõige rohkem teenib kasumit ikka ravimitööstuses). Seega, USA haiglate ees seisavad eesmärgid, mis paljudele neist võivadki osutuda ülejõukäivaks - rohkem läbipaistvust, rohkem kvaliteeti, rohkem kulu-efektiivsust ja nii edasi. Võib öelda, et 20. sajandil juhtis haiglasektori arengut USAs pakkumine, kuid uuel sajandil hakkab suunama nõudlus. Haiglad peavad muutma ennast patsientidele atraktiivsemaks ja vastuvõetavamaks mitte enam "seinast-seina" teenuste pakkumisega, vaid valikuga teenustest, milles suudetakse pakkuda parimat hinna ja kvaliteedi suhet turul. Ja võibolla see avaldub kunagi ka ameeriklaste paremas tervises...

Ja kunagi peaks kirjutama ka Eesti haiglate ees seisvatest muutustest...

Emade palgad

Euroopa kohus otsustas teisipäeval, et lapsehoolduspuhkuselt naasvale emale on legaalne maksta vähem palka kui samalaadset tööd tegevatele meestöötajatele, kui emade tööstaaž on lapsepuhkuse aja võrra lühem. Töötaja võib selle vaidlustada ainult juhul, kui on tõsiseid põhjusi vaidlustada tööstaaži kasutamist palgapoliitika alusena, ja sel juhul peab tööandja seda põhjendama.

See paistab olevat huvitav ja üpris oluline areng. Sisuliselt jätab see meeste ja naiste võrdsete palkade eest võitlejatele ainult võimaluse nõuda, et lapsehoolduspuhkusele jääks sama palju mehi kui naisi, et palgakaotus jaguneks võrdselt. Praegu on enamikes Euroopa riikides isadel lapsepuhkusele jäämise õigus olemas, kuid seda kasutatakse väga vähe-- eks näis, kas surve isade kojujäämiseks nüüd suureneb.

UPDATE:
Soome isad saavad soodsama võimaluse titega koju jääda, Postimees 06.10.2006.

Persoonid ja probleemid

Mind teeb ikka nõutuks see Eesti meedia lühinägelikkus poliitikaprotsesside kajastamisel. No miks on vaja igasugune teema esmajärjekorras seostada ministri isiku või muidu persooniga? Viimane tore näide on "Reiljani seadus" Äripäevas, mis riigisektori turismialast tegevust soodustades erasektorile kõlvatut konkurentsi pakub. Isegi kui point on õige tekitab see kõige tõenäolisemalt Reiljani pooldajates pahameelt, et teda jälle kiusatakse ning tema vastastes "paras talle" meeleolu. Kusjuures kumbki pool ei vaevu eriti süvenema, kas nende arvamusel mingit alust ka on. Tunnistan, et valdkonna mitteasjatundjana ning poliitilise skeptikuna (kes igasse "poliitiliselt laetud" artiklisse a priori umbusuga suhtub) ei viitsi ka sellise pealkirja alt tõsist arutlust otsima hakata.

Seega siis, olemata meedia ja ka politoloogia asjatundja (siinkohal on targemate kommentaarid oodatud), tundub mulle, et tänaseks on Eesti meedia langenud iseenda (aga võibolla ka mõningate jõuliste poliit-persoonide poolt - vt Nestori viimase arvamusartikli eelviimast lõiku) loodud lõksu, kus sõnum ja sisu on kaotanud tähtsuse, sest sõnumi kandja (või päritolu) kaal on muutunud sedavõrd määratuks.

Küsimus meile - kas ja kuidas ajada ning soodustada sellises persoonikeskses poliitõhustikus tõenduspõhist poliitikat? Või tuleks ka meil asuda teaduslike meetoditega uurima ning võrdlevalt analüüsima poliitikute sugupuud ja näokolju kuju? Ehk peaks sel teemal ka meedia-inimestega suhtlema?

Blogid tipp-poliitikas(se)

Blogid on nüüdseks muutunud piisavalt populaarseks meediumiks, mistõttu ka poliitikud üritavad nende abil oma populaarsust tõsta ning valijate hulka suurendada. Hiljuti lisandus sellesse ritta Briti konservatiivide liider David Cameron, kellega Tony Blairi arvataval järglasel Gordon Brownil tuleb peaministrikoha pärast vaeva näha. Tooride uus salarelv nagu seda nimetas laupäevane Guardian kannab tabavat nime Webcameron, sisaldades vihjet seal leiduvatele videokommentaaridele.

Ühest küljest tähelepanuväärne, et blogid on niivõrd kaugele juba poliitikas jõudnud - pole välistatud, et Gordoni asemel hoopis David tõuseb üks päev maailma teiseks meheks. Seda perspektiivi silmas pidades tasub ehk eestlastelgi teda pisut lähemalt teada. Teisest küljest jääme aga huviga ootama, millal Eesti erakondade liidrid selle sammu ette võtavad. Lihtpoliitikute hulgas on meil esimesed pääsukesed olemas.

Veel tarkvarast: versioonihaldus

Tarkvara on igasugust (ka lollvara) ja vahel suudavad need üsna omaette toimetades tekitada pilte ja jooniseid, mida on lausa kena vaadata.
Nii kujutavad kaks lisatud värvikirevat pilti failide versioonikontrolli süsteemi erinevaid tahkusid. Esimesel juhul on tegemist ühe ja sama faili erinevate versioonidega koos nende loomise aja, tehtud muudatuste ja nende tegijate jne jne kirjeldustega.



Järgneval juhul on aga tegemist ühe faili kahe erineva versiooni võrdlusega ning võimalusega need kaks faili ühtseks tervikuks sulandada (antud programmi puhul kahjuks küll ainult lihttekstifaili kujul).



Algselt töötati need süsteemid välja tarkvaraarenduse jaoks, aga üsna mugav on selliste vahenditega korraldada ka näiteks suuremate kirjatööde valmimist kui erinevad inimesed töötavad eri aegadel erinevate dokumendi osadega.
Kas uutest võimalustest saadav kasu kaalub üles uue programmidega kohanemise vaeva, see sõltub suures osas muidugi kasutajatest. Kahe kujutatud tarkvarajupi puhul on muide tegemist vabavaraga.

TSP majanduskommentaar nr 2: miinimumpalk

Jätkame TSP majanduskommentaaridega, ikka selleks, et harida iseennast ja neid, kes siia lehele satuvad. Kui lugejatele need tüütavaks muutuvad, siis loodetavasti antakse sellest julgelt teada.

Kui eelmine kord käsitlesime poliitikute kõrgelennulisi siniseid unistusi keskmisest palgast, siis seekord heidame oma pilgu allapoole - nimelt, milliseks võiks kujuneda järgmise aasta miinimumpalk ametiühingute (EAKL) ja tööandjate (ETTK) läbirääkimiste tulemusena.
Teatavasti sõlmisid osapooled 2001. aastal kokkuleppe, et aastaks 2008. peaks alampalk moodustama 41% keskmisest palgast. Selle järgi peaks meie prognoosi kohaselt 2008. aasta alampalk olema ca 4600 krooni (vt joonis). Seda eesmärki silmas pidades nõuavadki AÜd 2007. aastaks alampalka 4050 krooni.

Tööandjad omalt poolt ei ole aga pikaajalise eesmärgi saavutamiseks palju teinud. Ilmselt tundes, et pikaajaline kokkulepe ei olnud nende jaoks õnnestunud, siis on nad vahepealsetel aastatel teemat muutnud ja pigem rääkinud vajadusest diferentseerida alampalka küll vanuse, sektori või regiooni lõikes. Vaadates joonist, siis näib, et viimasel paaril aastal on ametiühingute väljareklaamitud nõudmised ilmse varuga. Ka 4050 krooni jääb selgelt unistuseks ning 2007. aasta alampalk jääb vahemikku 3400-3800 krooni (kui see ei juhtu, siis võin nädal aega Praxise kööki koristada).

Ei hakkaks analüüsima alampalga mõju majandusele siinsetel veergudel - a la "ühelt poolt ..." ja "teiselt poolt ...".
Küll tekkis aga mõte, et kas ametiühingud ikka ise ka teavad, et nad võiksid kutsuda endaga koos demonstreerima ka lapseootel naised. Küsite miks? Aga sellepärast, et ca veerand naistest saab vanemahüvitist alampalga suuruses! Selle tõustes, suureneb ka nende vanemahüvitis.

Mõelgem niisuguse ürituse meediaväärtusele! Erkvärviliste vestidega habetunud ametiühingutegelaste kõrval skandeerivad suurekõhulised mammad kõrgema alampalga nimel!

Sellest tänase loo moraal: otsigem oma eesmärkide saavutamiseks varjatud ressursse ka enda hoovist kaugemal!

Andres

Ettevaatust uurijad - politsei jälgib teid!

Kui kellelgi tuleb 2006.a Eesti Vabariigis pähe panna telesaate telefonihääletust uurima kriminaalpolitsei, kuna tulemus ei pruugi peegelda objektiivset reaalsust ja võib seetõttu eksitada avalikkust (vt tänane Postimees), siis ei taha mitte mõeldagi meiesuguste kurvast saatusest sellise mõtteviisi laiema leviku korral ...

TSP majanduskommentaar nr1: palgaprognoosid

Majandusinimesena ei saanud kuidagi mööda minna kiusatusest panna hiljutised prognoosid, mida Andrus ja Edgar tegid keskmise palga kohta, ühele joonisele. Siin nad nüüd pisut udusena on.

Igatahes on selge, et Edgari prognoos on tunduvalt kaugemal tegelikest andmetest kui Andruse prognoos, mis on üsna realistlik. Ka rahandusministeerium ei paista oma suvise prognoosiga Edgarile sugugi appi tulevat. (Võrdluseks on toodud PRAXISe mudel, mis eeldab tööviljakuse ja inflatsiooni kasvu konvergeerumist praeguselt tasemelt 2%ni aastaks 2030).

(Tuleb küll möönda, et Edgari prognoos väidetavalt käis üksnes riigisektorist kaudselt palka saavate inimeste kohta, kuid on selge, et sellega peaks kaasneva analoogne palgatõus erasektoris või meenutavad meil tänavad varsti Budapesti).
Lisamärkusena juhiks tähelepanu, et koos 40 000se palgaga käis Andrus välja ka pensioni suuruse, milleks ta pakkus 12 tuhat (ehk 30% brutopalgast). See aga tähendab, et pensionide ja keskmise palga brutoasendusmäär ei muutu võrreldes praegusega (mis on ca 27-29% viimastel aastail). Seega pensionäridele see lubadus ei tohiks küll meelt mööda olla. Aga eks see oligi välja käidud ka ärimeeste konverentsil

Andres

Abi blogi kirjutamisel

Kui keegi kasutab Firefox brauserit, siis sellele on allpool oleval aadressil blogi kirjutamise plugin. Võib-olla teeb kirjutamise lihtsamaks.
https://addons.mozilla.org/firefox/982/

PRAXISlased - kirjutagem nüüd!

Andes järele sisemisele ja välisele survele, sai seesinane PRAXISe ajaveeb loodud. Eks püüame siis muidu vabalt lendavad mõtted kinni ja paneme siia üles. Kes teab, milleks need kasulikuks võivad osutada. Ja kindlasti oleks tore, kui mõtteid illustreeriksid ka pildid. Ah jaa ... kujutan ette, et meie ajaveeb on tore koht, kuhu kõigi suurte ja väikeste praxislaste tegemised ning saavutused üles tähendada.
Igatahes mina olen põnevil, mis sest välja tuleb ...