Kas peretoetuste reform tuleb veel enne valimisi?

Tänane Postimees kirjutas, et rahandusministeerium oli valitsuskabinetile välja pakkunud eelarvekulude kärpimise kohana muuhulgas riiklikud peretoetused, nähes ette nende muutumise vajadusepõhiseks.

Peretoetuste vajadusepõhisemaks muutmine ja selle võimalik sidumine toimetulekutoetuse skeemiga oli ka üks valikuvõimalusi, mida Praxise perepoliitika analüüsis kunagi välja tõime ja mida elavalt diskuteeriti aasta tagasi Praxise mõttehommmikul. Selle teema taas päevakorda tõusmist ajal, kui parteid hakkavad valimisprogrammide paika saama, tahaks igati tervitada.

Rahandusministeeriumi planeeritud kokkuhoid 1190 miljonit krooni tähendab toetuste maksmise põhimõttelist muutmist.

Kui 2010. aasta Sotsiaalkindlustusameti eelarves on planeeritud peretoetusteks kokku 1600 miljonit krooni, siis uus süsteem tähendab, et alles jääb üksnes 25% peretoetuste summast ehk ligi 400 miljonit krooni. (Täpne number sõltub sellest, mida tehakse emade eest makstava sotsiaalmaksuga.)

Et vanemahüvitise kulud - 2,4 miljardit krooni 2010. aastal - on sel juhul ligi kuus korda suuremad kui peretoetused, tähendab, et Eesti perepoliitika rahalised toetused muutuksid veelgi enam fokuseeritud sünnile.

Ei tahaks küll uskuda, et 2011. aasta eelarveprotsessi raames see reformiplaan läbi läheb. Kuid kui see õnnestub ning peretoetuste kokkuhoitud summade eest taastatakse programm "Igale lapsele lasteaiakoht" ja samaaegselt pisut vanemahüvitise skeemi lihvitakse, siis näib mulle, et plaani tasuks täitsa arutada. Peretoetused saaksid sisulisema eesmärgi, teenuste ja toetuste tasakaal paraneks ning vanemahüvitist saaks teha paindlikumaks ja vahest pisut õiglasemaks.

Vanemahüvitise lõksud - juhtub ka kõige parematel

Suur oli minu üllatus, kui Tartu Pensioniamet saatis mu perele mõne päeva eest teate, et mu abikaasa peab vanemahüvitist tagasi maksma eelmise aasta eest!

Oo õudust, ma pidin häbi pärast maa alla vajuma ja minu majandusteadlase kuvand sai perekonnas olulise löögi. Mina, kes ma tean vanemahüvitise jõnkse ja nõkse une pealt, näitan neid jooniseid igas oma teises ettekandes Sotsiaalministeeriumis ja Riigikogus ning olen palunud neid valemeid muuta, suutsin ikkagi lasta oma abikaasal langeda selle valemi ohvriks.

Selgus, et minu abikaasa suutis kogemata teenida ühel kuul vanemahüvitise alammäärast (3600 krooni 2008. aastal) enam 27 krooni ja 27 senti brutotulu ja nüüd pidi ta tagasi maksma vanemahüvitist 238 krooni - mis teeb tegelikuks maksumääraks ligi 874% !


Mis on selle protsendi kõrval vaidlus, kas maksumäär peaks olema 21 või 26 protsenti ?! Hei, teie seal Riigikogus, järsku kõrvaldaks kõige pealt maksumäärad, mis on üle 100%?

Ja neile seaduseloojatele, kes arvavad, et need jõnksud ei mõjuta tööjõupakkumist, siis võtke teatavaks, et mõjutavad küll. Vähemalt majandusteadlaste naiste oma.

PRAXIS valitsuskabineti nõupidamisel

Rõõmuga täiendan nende auväärsete praxislaste ridu, kes on saanud võimaluse näost näkku nõustada meie valitsust otsuste tegemisel. Selle nädala valitsuskabineti nõupidamisel oli ühe teemana jutuks perepoliitika. Seal saingi võimaluse tutvustada PRAXISe uuringuid ja nendest tulenevaid järeldusi. Kesksel kohal olid analüüsid, mis käsitlesid peredele suunatud rahaliste toetuste efektiivsust vaesuse leevendamisel (Alari ja minu üks varasem uuring) ning Marre, Ene-Margiti ja minu värske uuring vanemahüvitise mõjust tulude jaotusele, sündimusele ning lapsevanemate tööturukäitumisele.

Ettekandes pakkusin välja ka võimalikud tulevikustsenaariumid perede rahaliste toetuste suundumusest:
I Kehva koka kompott (ehk Tootsi peenar)
II Askeetlik anoreksia
III Sportlikult sale
IV Suurejooneline skandinaavia

Aitäh Laurile ja Marrele algidee ja inspiratsiooni eest.

Pikemalt tuleb tutvustatud uuringutest ning perepoliitika rahalistest toetustest juttu 7. aprillil PRAXISe mõttehommikul.

Vanemahüvitise lae kehtestamise tegelik mõju

Tänases Päevalehes mainib vastne sotsiaalminister, et võimalik sääst vanemahüvitisele lae kehtestamisest ei oleks suur. Intervjuust käib läbi arv 12 miljonit krooni. Et ajakirjanduses on opereeritud erinevate arvudega, siis pakuks ka ise välja ühe joonise tõenduspõhise poliitika hüvanguks :)



Eks kõik ikkagi sõltub sellest, kuhu see lagi pannakse. Näiteks kui lagi toodaks alla kolmandiku võrra (kolmekordse sotsiaalmaksuga maksustatud üle-eelneva aasta keskmise palga asemel oleks kaks keskmist palka), siis oleks 2007. aasta andmete põhjal kulutused ligi 7% ehk ligi 90 miljonit krooni väiksemad. Samas mõjutaks lae selline allatoomine kümnendikku vanemahüvitise saajaid.

2009. aasta kohta sama seost kasutades oleks see mõju olnud ligi 150 miljonit krooni. See oleks tähendanud siis vanemahüvitise lae allatoomist 30729 kroonilt ligi 20 tuhandele kroonile.
Võrdluseks siis, et ära kaotatud lapse koolitoetuse kulud olid ligi 75 mln krooni, või esimese lapse 300-kroonise universaalse toetuse ärakaotamine annaks kokkuhoidu ligi 600 mln.

Võitlusse nominaalsete jäikuste vastu!

Tänases Postimehes annab Eesti majandusteaduse raskekahurvägi soovitusi, kuidas majanduskriisist välja tulla. Tegemist on väga üldsõnaliste kuid samas mõistlike soovitustega.

Professorite tekstist jäi silma üks mõte: "Alaneva SKT tingimustes satuvad täiesti uude valgusse piirangud, mis ei luba nominaalseid kulusid vähendada. Kui neid ei kõrvaldata, võib eelarve tasakaalustamisel tekkida pikemaajalisi probleeme."

Selgub, et ka sotsiaalpoliitikas on meil mitmeid toetusi, mille puhul on kirjas, et neid ei tohi vähendada (või vähendamine nõuaks seaduse muutmist).
Mõningad näited sellest, mida siis ei tohi vähendada:
1) riiklikke pensione - pensione ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,000.
2) riiklikke peretoetusi -lapsetoetuse ja lapsehooldustasu määr ei või olla väiksem kehtivast määrast
3) toimetuleku piir - toimetulekupiiri uus määr ei või olla väiksem kehtivast määrast.

Üks põnev asi on vanemahüvitisega. (Avastasime selle ükskord Marrega Tartu-Tallinn rongis). Nimelt ei tohi vanemahüvitise alumine piir (nn hüvitise määr) olla väiksem eelmisel aastal kehtinud piirist. Samuti ei tohi ta olla väiksem eelmisel aastal kehtinud alampalgast. Ja ta ka ei tohi olla suurem antud aasta alampalgast.

Seega seaduse järgi peab alati kehtima:

VH_ALAMMÄÄR(t-1) <= ALAMPALK(t-1) <= VH_ALAMMÄÄR(t) <= ALAMPALK(t)
Aga kui nüüd juhtub, et alampalk alaneb (mida seaduseandjad ei suutnud uneski ette näha), siis peaks vanemahüvitise määr olema korraga nii väiksem kui alampalk (sest ta ei tohi olla suurem), kui ka suurem kui alampalk (sest ta ei tohi olla väiksem kui eelmise aasta alampalk).

Nii et tõepoolest näib, et hindade ja palkade languse variandiga Eesti sotsiaalpoliitikas ei ole osatud arvestada.

Vanemahüvitise mõju sündimusele, vol 2

Jätkuks eelmisele postitusele ja seal toodud ühele küsimusele, toon ühe näite sündimusaktiivsusest erinevates sissetulekurühmades enne ja vahetult pärast vanemahüvitise kehtestamist.



Joonis iseloomustab, et peale vanemahüvitise kehtestamist - 2004 ja 2005. aastal - kasvas pisut kiiremini sünnitusaktiivsus nende naiste seas, kelle varasem (kahe aasta tagune) palk oli kõrgem, st III ja IV kvartiilis. Suhteliselt järsem hüpe näib olevat just teise ja kolmanda lapse puhul.

Vanemahüvitise mõju sündimusele

Kui palju on siis ikkagi vanemahüvitis suurendanud sündide arvu? Seni ei ole minu teada keegi ühtegi numbrit välja pakkunud. PRAXISe paari aasta taguses sündimuskäitumise analüüsis, mida ka Postimehe hiljutine artikkel usinasti refereerib, jätsin selle numbri targu välja pakkumata, et mitte liigselt ärritada demograafe. Nüüd tagantjärgi võib avaldada ka enda jaoks tehtud näpuharjutused, et kui palju siis vanemahüvitis võiks aidata sündimuse kasvu selgitada.

Vanemahüvitise mõju hindamiseks sai kõige pealt leitud regressioonimudel, kus sünnitamise tõenäosus sõltub (väga mittelineaarselt ja interaktiivsete liikmetega) naise vanusest, senisest laste arvust ning oodavast vanemahüvitisest ja/või lapsehooldustasust lapse sünnile järgneva kahe aasta jooksul. Kasutasime selleks pensioniregistri mikroandmeid perioodist 2000-2005 I poolaasta. Saadud statistilisest seosest sai siis simuleerida sündide arvu väärtust vanemahüvitise erinevate kestuste korral.
(Kes tahab kõiki detaile teada, tulgu sügisel kuulama minu kursust majanduspoliitika mõjude hindamise kohta :)



Selgus, et 2004 ja 2005. aastal oli ligi 600 sündi niisugused, mida saaks selgitada kehtestatud vanemahüvitisega. Et on palju muid selgitavaid tegureid, mis mudelist on välja jäänud ja mis korreleeruvad vanemahüvitisega pigem positiivselt, siis on ilmselt tegu mõju hinnangu ülemise piiriga.

Pannes kõrvale vanemahüvitisele kulunud summad, siis võib öelda, et üks täiendav sünd läks vanemahüvitise kujul maksumaksjale maksma suurusjärgus 1 miljon krooni.

P.S. Vanemahüvitise pikendamine 18 kuuni võiks samade simulatsioonide kohaselt kaasa tuua sündide kasvu (võrreldes olukorraga, kui vanemahüvitist üldse ei oleks) kuni 1000 võrra. Samas kasvab ühe sünni "hind" võrreldes 2004-2005. aasta olukorraga umbes kümnendiku võrra.

Lihtsad võimalused paremaks poliitikaks

Tavapäraselt on peresõbralikkus on kohustuslikuks elemendiks kõigi parteide valimis­kampaaniates. Üks viis, kuidas seda praegustel valimistel üritatakse väljendada, on eelmine kord häältekogujana edukaks osutunud vanema­hüvitiste süsteemi heldemaks muutmine ja reformimine: Reformi­era­kond ja Sotsiaaldemokraadid lubavad vanemahüvitise maksmise perioodi pikendada pooleteist aastani, Rahvaliit kahe aastani ja Kesk­erakond oma 2005 aasta programmis lausa kolmeni. Enne kui on võimalik hinnata praegust süsteemi, tahetakse seda juba reformida, seejuures vaadates mööda oluliselt odavamatest ja oodatud võimalustest süsteemi paremaks muuta.

Vanemahüvitis jätab ühe lapsevanema päris pikaks ajaks töölt kõrvale. Liiga pika töölt äraoleku korral võivad aja möödudes amortiseeruda töötaja oskused ning inimkapital. Väiksem tööstaaž ning tootlikkus võivad tööle naastes tähendada ka väiksemat palka võrreldes äraolekul usinalt töötanud kolleegidega. Kuna enamasti jäävad lapsesünni järgselt koju naised, siis tööandja peab naistöötajat tööle võttes arvestama riskiga, et ta võib töökohalt lahkuda aastateks. Seetõttu suurenevad naiste tööturul osalemise barjäärid. Naisi võetakse vähem tööle, saadetakse harvem koolitustele ja tehakse üldse vähem investeeringuid „riskieas” naiste arendamiseks. Tekib oht, et ühiskond surub naistele peale kodukana rolli, mille arvelt vähenevad nende karjääri- ja eneseteostus­võimalused.

Töötamine on karistatav
Üks lahendus oleks see, kui lapsevanemal oleks võimalik lapse kasvatamise kõrvalt paremini tööeluga sidet hoida. Paljud neist seda ka soovivad. Motivatsioon töötamiseks väikelapse kõrval võib olla erinev — kas eneseteostuse vajadus, sotsiaalsete sidemete hoidmine kolleegidega või soov säilitada sidet tööeluga, et oskused-teadmised aja jooksul unarusse ei jääks. Selgub aga, et praegune vanemahüvitise süsteem soosib töötamist väga vähe.

Vanemahüvitise saamise ajal tööd tehes tuleb nimelt arvestada, et kui töötasu ületab vanemahüvitise miinimummäära (2007. aastal 2690 kr), vähendatakse hüvitist seaduses toodud valemi alusel. Valem uuendati sel nädalal Riigikogus selliselt, et töötamisel väikese koormusega ei peaks töötamisele lausa peale maksma. Siiski ei ole ka praegu töötamine eriti tulutoov tegevus. Näiteks kui Eesti keskmist palka (9351 kr 2006. aastal) saav ema otsustab lapse kasvatamise kõrvalt veerand kohaga tööl käia, jääb tema töötasu alla hüvitise määra, vanemahüvitist ei vähendata ning netotulu kasvab 1810 kr võrra. Kui aga lapsevanem otsustab töötada poole kohaga, rakendub seaduses toodud valem, hüvitise summa väheneb ning kokkuvõttes muutub netotulu 2145 krooni võrra, kuigi inimene teenis 3618 krooni. Seega, kui tavaline, lapsepuhkusel mitteolev, inimene teenib töö eest 3618 krooni, siis vanemahüvitist saav inimene saab sama töö eest 1473 krooni vähem.

	Töötasu (neto) veerand kohaga töötamisel	Täiendav netotulu töötamisest vanemahüvitist saavale inimesele	Töötasu (neto) poole kohaga töötamisel	Täiendav netotulu töötamisest vanemahüvitist saavale inimesele
Keskmise palk (9351)	1810	1810	3618	2145
Poolteist korda keskmine palk (14026)	2714	786	5428	3043

Tõsi küll, võib vaielda, kas saaks optimaalseks pidada toetusskeemi, mis motiveeriks vanemaid väga väikeste laste juurest täisajaga tööle minema. Kuid töötamine ja laste eest hoolitsemine ei pruugi tänapäeval olla üksteist välistavad valikud, vaid paljudel erialadel on võimalik kasutada paindlikke töövorme nagu nt kaugtöö ja osa-ajaga töötamine ning paljud inimesed sooviksid neid kasutada. Tuleks jälgida, et riigi poliitika nende rakendamist ei takistaks. Näiteks osa-ajaga töötada soovides oleks praeguse skeemi korral keskmise palgaga töötajal veerand kohaga töötada soodus, poole kohaga aga enam mitte. Poole­teist­kordset keskmist palka saaval töötajal ei tasu aga isegi veerand kohaga töötada. Teenides 2714 krooni jääb talle sellest alles ainult 786 krooni. On küsitav, kas selline eristamine on põhjendatud: kui soodustada väiksema koormusega töötamist, siis juba kõigi puhul võrdses ulatuses.

Valikuvabadus
Selline süsteem piirab inimese valikuid. Ei tohiks arvata, et riik või valitsus või keegi teine teab paremini, kas ema/isa saab, peaks või võiks töötada lapse kõrvalt. Peaks olema iga vanema vaba valik, kas jääda lastega koju või minna tööle ning toetustesüsteem peaks seda valikut respekteerima. Tööle naasmine on niigi keeruline ning lapsehoiuvõimalusi leida pole lihtne. Kui inimene soovib teha tööd, tuleks teda sealjuures aidata, mitte rahaliselt karistada.

Paindumatu vanemahüvitise ja vanemapuhkuse skeem sunnib inimesi pikaks ajaks tegema valiku kas töö või perekonna vahel. Selleks, et ühiskonna kahte mõneti vastandlikku eesmärki – kõrget iivet ja kõrget tööhõivet – saavutada, ei tohi inimestelt võtta võimalust valida korraga tööd ja lapsi.

Töötamisest saadav tulu võiks lisanduda lihtsalt vanemahüvitisele ilma valemita ning vanema otsus oleks, kas ja kuidas seda kasutada. See võimaldaks: 1. vanemal otsustada koju jääda nii, et tal ei tekiks lapse sünnist olulist auku sissetulekutes; 2. vanemal säilitada paindlikult side töökoha ja töötamisega ilma, et tal töötamine oluliselt vähem tulus tegevus oleks kui teistel inimestel; 3. riigil saada raha töötasudelt makstavate maksetena; 4. maksta vanematele normaalselt palka vanemahüvitise saamise ajal, ilma et oleks vajadus seda varjata või edasi lükata. Ebatõenäoliseks juhuks, kui lapsevanemad ei taha üldse lapsega kodus olla ja hakkavad kõik kohe tööle minema, et teenida täiendavat vanemahüvitist, võiks seada ehk piiri, et töötada võib teatud koormusega, enne kui valem rakendub. Vanemahüvitise miinimummäär, mis on piiriks praegu, on naeruväärselt väike ja sisulist tähendust ei oma. See piir võiks olla samuti vanemahüvitise ja eelmise palgaga seotud. Näiteks poole kohaga töötades ei rakendu valemit, aga edasi rakendub.

Selle asemel, et populistlikult valada raha juurde olemasolevatesse meetmetesse, tuleks otsida innovatiivseid lahendusi, mis aitaks inimestel vähendada pinget töö ja pereelu vahel.

Epp, kahe lapse ema
Sten, muidu analüütik

PRAXIS Wall Street Journali esiküljeloos

1.8 miljonit Wall Street Journali tellijat (lisaks veebist vaatajad) said võimaluse reedel (20.10) lugeda: "Researchers at Tallinn think tank Praxis say the biggest statistical change is that more high-salaried women are having second and third children. "

Sellega viitab Eestis käinud ajakirjanik Marcus Walker oma artiklis 'In Estonia, paying women to have babies is paying off' Marre ja Andrese vanemahüvitise mõju analüüsile. Tolles analüüsis leiti nimelt, et peale vanemahüvitise kehtestamist tõusis teist või kolmandat last sünnitanud naiste seas kõrgepalgaliste osa, näidates võimalikku vanemahüvitise mõju sünnitamiskäitumisele.

WSJ artikli põhiosas (täisteksti saab lugeda nt siit) analüüsitakse erinevate riikide perepoliitikat ja sündimust, Eesti radikaalset muutust peretoetuste osas ning tuuakse mitmeid konkreetseid seiku Eesti naiste sündimuskäitumisest.

Et olulise osa artikli eeltööst nii Eesti tausta kohta kui ka kontaktide otsimisest tegi Marcuse jaoks ära PRAXISe rõõmsameelne kollektiiv, siis võime ilmselt ennast õnnitleda, et oleme suutnud vahendada pisikese Eesti kogemust sotsiaalpoliitika valdkonnas ka suurele maailmale.