Aga eestlase väärtus on 20.5 miljonit krooni

Kui maailma hinnaks pakkus Sten eelmises postituses välja 10.6 kvadriljonit, siis võtaks nüüd tagasihoidlikuma ülesande ja leiaks eestlase väärtuse.
Inimese elu väärtust kasutatakse praktikas, sh Eestis, kulu-tulu analüüsi tegemisel mitmetes valdkondades, nagu keskkond, transport, tervishoid. Elu väärtust võib leida inimkapitali meetodil tuginedes inimeste panusele SKPsse, või küsides inimeste maksevalmidust maksta kellegi elu eest või analüüsides, kui palju inimesed tegelikult kulutuvad, et vähendada suremise tõenäosust.

Ted Miller (vt viidet all) võtab kokku hulga erinevate riikide kohta tehtud uuringuid ja järeldab, et keskmiselt kehtib seos, et inimeste poolt antud hinnang elu väärtusele on ligikaudu 120 korda SKP inimese kohta selles riigis.

Eesti kohta ei ole tehtud tõsiseid uuringuid, kuid võttes Milleri järeldused aluseks, siis ühe eestlase väärtuseks võiks olla ligikaudu 20.5 miljonit krooni. Võrdluseks, et Eesti valitsus maksab teenistuskohustuste täitmisel hukkunud kaitseväelase eest 150 kordse keskmise palga ehk ligi 1.7 mln krooni, olles siis ligi 10 korda vähem kui inimesed ise enda väärtuseks hindaksid.

P.S. Maailma rahvastiku koguväärtus võiks siis olla ligi 64 kvadriljonit krooni (120*530.5 triljonit).

Kasutatud allikas: Ted R. Miller. "Variations between Countries in Values of Statistical Life", Journal of Transport Economics and Policy, May 2000.

Kui palju maksab maailm?

Ükspäev köögis Agrisega kohvitassi taga jutustades tekkis meil üks küsimus. Kui palju maksab maailm? Tõeliselt fundamentaalne, globaalse haardega küsimus, mis seega peaks olema PRAXISele täiesti sobiv väljakutse.

Esimese hooga ei tulnud ühtegi mõtet, kustkandist küsimusele vastust hakata otsima. Tundus veidi ebareaalne koostada hindamisakt kogu maailmas leiduva kinnis- ja muu vara kohta, rääkimata seal leiduvast loom- ja inimkapitalist.

Veidi järele mõelnuna aga tundub, et vastust võiks äkki otsida ärirahandusest, raha ajaväärtuse kontseptsioonist. Planeeti Maa võib nimelt vaadelda kui rahavooge tootvat vara—nagu ettevõte või aktsia, ainult et dividendi asemel on maailma SKP. Tehes lihtsustatud eelduse, et rahavood jätkuvad lõputult, võib seda käsitleda kui kasvavat perpetuiteeti (tegelikult Maa kunagi hävib, aga see juhtub piisavalt kauges tulevikus, et selle mõju nüüdisväärtusele ei tohiks kujuneda kuigi suureks). Näiteks 2006. aastal oli rahavoo suurus u 530,5 triljonit EEK. Eeldame, et maailma SKP pikaajaline reaalkasvutempo on küllalt kiire 5% (tehes optimistliku eelduse tehnoloogilise progressi kohta, mis korvab ka keskkonna ja loodusvarade kulumise). Arvestades 10%-se diskontomääraga, kujuneb maailma väärtuseks 530515162900000/(0.1-0.05)= 10610303259000000 ehk u 10.6 kvadriljonit EEK.

Tegelik summa võib olla ka mõnevõrra suurem, kuna osa Maa SKP-st toodab varimajandus ja see vist maailma SKP ametlikes numbrites ei sisaldu.

Seda võiks võtta kui jämedat hinnangut Maa fundamentaalväärtuse kohta, kui keegi peaks teile teda müüa pakkuma. See ei tähenda tingimata seda, et kui laote letti 10.6 kvadriljonit krooni, peate ta tingimata saama ära osta. Tegelik turuhind kujuneb ikkagi nõudluse ja pakkumise tulemusena ning vara eest võidakse küsida ka oluliselt kõrgemat hinda. Hinda võib tõsta näiteks see, kui omaniku jaoks on asjal teatav sentimentaalne väärtus. Arvestada tuleb ka sellega, et hetkel on turul võrdlemisi vähe alternatiivseid investeerimisvõimalusi, mis samuti surub hinda üles.* Võidakse ka argumenteerida, et ainuüksi maakoore all sisalduv kullakogus maksaks tänastes hindades 426.17 sekstiljonit krooni. Sellise summa maksmist oleks siiski raske õigustada, sest esiteks ei ole teada, mis maksaks selle kaevandamine, ning teiseks, milliseks kujuneks kulla hind, kui turule paisataks selline märkimisväärne kogus. (Kui üritada seda turustada Maal, saaks hinnaks tõenäoliselt 0, sest kulda oleks niipalju, et kogu maapinna sellega ühtlaselt kattes ulatuks kullakiht umbes põlvini.)

* Agris siiski mõned alternatiivid leidis: http://www.buylandonthemoon.com/ ja http://www.moonshop.com/#nextbit. Vt ka ülevaade maailmavälise kinnisvara temaatikast: http://en.wikipedia.org/wiki/Extraterrestrial_real_estate.

PS. Just avastasin, et maailma väärtuse teemaga on (küll veidi teistsugustest vaatenurkadest) tegelenud teisedki: http://en.wikipedia.org/wiki/Value_of_Earth.
Põnev värk, mul polnud aimugi.

Jõuluvana - mees või naine?

Jõulud läbi - kõhud ümmargused ja kaukad kingitusi täis? Tore, siis on aeg väikseks loogiliseks harjutuseks, mis põhineb ühel hiljutisel uuringul (kahjuks ei ole viidet anda, sest kuulsin seda ühel hommikul raadiost).
Nimelt on leitud, et kui abielus ja lastega naised on komandeeringus, siis mõtlevad nad peamiselt laste peale. Aga pereisa mõtleb komandeeringus mitte laste, vaid kojujäänud naise peale!
Kui jõuluvana enamuse aastast meie (laste) juures ei ole, siis eeldatakse, et ta mõtleb sel ajal laste peale - ootab päkapikkudelt infot, kes on hea ja kes halb ning teeb ettevalmistusi kingikottide komplekteerimiseks. Seega, kuna laste juurest äraoleku ajal mõtlevad nende peale ainult emad, siis ongi tõestatud, et jõuluvana on naine!