PRAXIS mõtleb ja kirjutab

Teksti kasutamisel palume viidata sissekande autorile nimeliselt.

11 november, 2006

Alkohol ja valimised

Kui eelmises postis kirjeldatud valimisvõitluse avalöök võttis suuna rikkuse suurendamisele, siis Keskerakond tundub vähemalt osaliselt võtvat veidi teise suuna nagu näha Delfis avaldatud uudisest .

Viimase paari aasta alkoholiga seotud meediakajastuse analüüsist selguvat (ise pole kahjuks veel näinud), et 99% sellest on suunatud alkoholi tarvitamise vastu ja otse loomulik on, et mingil hetkel jõuab alkoholitemaatika ka valimisvõitluse teemade sekka nagu praegu juhtunud on.

Ülalpool mainitud uudis viitab Eestis läbi viidud haiguskoormuse uuringule, mille andmetel kogu rahvastikul jäi 2002 aastal elamata ~400 000 eluaastat ja sellest laias laastus 10% on otseselt seostatav alkoholi tarvitamisega. Sama uuringu andmetel on kõige kulu-efektiivsemad sekkumised alkoholikahjude vähendamiseks alkoholi maksustamise tõus, reklaami täielik keelustamine ja kättesaadavuse piiramine.



Rahvastiku tervise seisukohalt tuleb loota, et alkoholi teemat puudutavad poliitikute sõnavõtud ja diskussioonid on sisulised ja neile järgnevad ka muudatused Eesti praeguses alkoholipoliitikas.

10 november, 2006

Rikkus, arukus ja õnn

Läkski lahti ... "vali-mind triangel". Eks ta vaikselt on kogu aeg viimase 5 aasta jooksul tuuritanud, aga otsene ajupesu algab ikka reklaamibüroode loomingu vahendusel. "Eesti 5 Euroopa jõukama riigi hulka 15 aastaga" põrutab Reformierakond. Ja pakub välja oma visiooni, kuidas seda teha. Et PRAXISel on plaanis eraldi vaadelda erinevate erakondade konkreetseid välja pakutud poliitikaid, siis piirduks seekord põhipostulaadiga - "Jõukus võimaldab muuta elu paremaks kõigil!" Aga kui kõik jõukusee jahtimisega tegelevad, siis kes elu paremaks muutmisega tegeleb? Hiljuti Harvardi uurijate poolt avaldatud uuringu kohaselt näiteks Hiinas, kus elu ka kiiresti edeneb, mõjutas sissetulek inimeste subjektiivset heaolu kõigist uuritud sotsiaal-majanduslikest faktoritest käige vähem.

Kõige madamast tulukvintiilist ühe võrra jõukama kvintiili hulka jõudmine suurendas "õnnetunnet" 4% võrra, kõige jõukamate hulka jõudmine kokku 7% võrra, mis on sama palju kui viletsa tervisega rühmast mõõduka tervise juurde jõudmine. Aga näiteks elamine külas, kus inimesed teist kümnendiku võrra enam usaldavad, suurendab inimeste arvates nende heaolu 12% võrra, ning oma lähedastega vähemalt 10 korda kuus läbi käimine või oma külaelanike hulgas usalduse suurendamine kümnendiku võrra suurendas õnnetunnet 8% võrra.

Nõus, tegemist on väga erineva kultuuritausta ja meist oluliselt vaesemate inimestega (päevane sissetulek umbes 1 dollar), aga kindlasti tasuks mõtiskleda, miks näiteks USAs vaatamata kiirele majandusarengule inimeste subjektiivne heaolu pole oluliselt muutunud, samal ajal kui iirlased on möödunud aasta Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi andmetel Taani ja Soome järel Euroopa ühed õnnelikumad inimesed (saan aru küll, et üks on staatiline ja teine dünaamiline näitaja, aga diskussiooni algatamiseks sobib ehk küll).

04 november, 2006

Kui vaid seda IKSi ees ei oleks...

Mis ühendab inimese seksuaalseid eelistusi ja kuulumist ametiühingusse? Mõlemad on delikaatsed isikuandmed ka uue isikuandmete kaitse seaduse (IKS) eelnõu järgi, mis Riigikokku suunati.

Uue IKSi §16 peaks tooma mõningast selgust uurijatele ja teadlastele, tuues välja selgelt juhud, millal ja mis tingimustel isikuandmeid võib kasutada.

1) Kõik on lihtne, kui küsitleme inimestelt andmeid ise koos nõusolekuga. Kui andmed sisaldavad siiski delikaatseid andmeid (meile on olulised ilmselt rahvus, aü-lisus, tervis), tuleb registreerida töötlemine AKIs (koos sellega kaasnevate andmete säilitamise tehniliste nõuetega).

2) Kui saame isikustamata andmeid nt pensioniregistrist või Töötukassast või ESA küsitlusuuringust, siis ei pea AKIt teavitama. Asja konks on siiski selles, et endiselt on sees nn 90 aastase Hiiumaa mehe probleem - st isikuandmed on ka need, mis teevad inimese kaudselt tuvastatavaks. Seega võivad näiliselt umbisikulised andmed, kus on kirjas inimese vanus üheaastase täpsusega koos mõne muu tausttunnus (sugu, maakond) luua ikka meile olukorra, kus tegu on isikuandmetega. Kas see olukord esineb või mitte, selle üle otsustab AKI. Nt LEU ja ETUga on meil läinud seni napilt õnneks ja oleme saanud AKIlt nõusolekule kalduva seisukoha. Registriandmed ootavad testimist ...
Ilmselt hakkame saama osasid andmeid enam agregeeritumalt.

3) Viimaks kõige intrigeerivam: isikuandmeid võib töödelda inimese nõusolekuta, kui uuringu läbiviimiseks esineb "ülekaalukas avalik huvi". Ja loomulikult otsustab selle üle üldjuhul AKI :) ehkki talle on antud ka soovitus konsulteerida eetikakomisjonide ja valdkonna spetsialistidega.

Ilmselt just AKIle väga suurte õiguste andmine teadusuuringute lubamisel või keelamisel on tekitanud teadlaste seas pahameele. Ja AKI rolli õigustamiseks on IKSi seletuskirjas kõvasti ruumi kasutatud.
Meie senisest kogemusest lähtuvalt võib siis öelda, et kuulduste järgi näiteks aktiivse tööpoliitika mingi meetme piloteerimine ei oma ülekaalukat avalikku huvi (hoolimata ministri heakskiidust) ja peaksime küsima kõigi inimeste nõusolekut, et inimeste registriandmeid kasutada.

Üks võimalus on, et kui plaanime juba ette mingit uuringut isikuandmetega (loomulikult eeldusel, et meil või partneritel on nende töötlemiseks vajalikud tehnilised tingimused olemas), siis peab sellega kaasnema korralik meediakära, mis näitaks, et just ilma selle kontreetse uuringuta hääbub Eesti rahvas, suureneb majanduslik mahajäämus lätlastest ning hukkub Eesti viimane rabapistrik. Vahest siis saame mõjutada AKIt, et tegu on suure avaliku huviga.

Viimase nüansina tasuks mainida §16 lõige (4), mis sisuliselt ütleb, et kord juba kogutud andmeid võib küll säilitada ka hilisemateks uuringuteks, kuid ainult umbisikulisel moel. Seega ei saa me teha enda poolt läbi viidud küsitlusandmete põhjal hiljem täiendavat järeluuringut, kui me ei ole seda kohe algselt kirja pannud. Seega tasub kohe kaaluda andmete kogumisel sõnastada nende kasutamine võimalikult pika perspektiiviga.

Ehkki Riigikogus võib veel tulla mingeid muutusi, peab olema valmis, et analüüside tegemine kergemaks ja odavamaks uue IKSiga ei lähe.