Kas tõesti eestlased vähemusse jäämas?

Sellele küsimusele ajendas vastust otsima eilne Jüri Toomepuu emotsionaalne artikkel Delfis, kus ta mitmel korral viitab sellele, et eestlased on jäämas vähemusse.

"Kui midagi ei muutu, on kiiresti kätte jõudmas aeg, mil eestlased jäävad vähemusse oma kodumaal. .... Venelaste arv on Eestis jõudsalt kasvamas.... Parim näitaja rahvastiku koosseisu muudatustest on vastsündinute kohta avalikustatud andmed, kus domineerivad juba mitmendat aastat vene nimed."

Statistikaameti andmed siiski näitavad, et eestlasi sünnib jätkuvalt rohkem - 73% sündidest 2009. aastal. See on olnud viimastel aastatel stabiilselt kõrgem eestlaste osakaalust rahvastikus (69%).

Samuti ei näita eestlaste ja mitte-eestlaste rahvastikupüramiidi võrdlus, et eestlaste osakaal rahvastikus võib tulevikus väheneda.

Kas keegi teab, kas kuskil on mingid salastatud numbrid, mis kinnitaks eestlaste osakaalu vähenemist? Või on lihtsalt kolumni kirjutamise tuhinas unustatud statistikaameti kodulehte kiigata?

Arstid, õed ja eesti keel

Hiljuti oli uudis, et tingituna arstide puudusest on Kohtla-Järvel asuv Ida-Viru keskhaigla tööle võtnud kaks arsti Venemaalt.

See tekitas uudishimu, milline on üldse etniline jagunemine arstide-õdede seas. Kasutan PRAXISe poolt 2003. aasta lõpus läbi viidud tervishoiutöötajate küsitlust, mille valim tugines juhuväljavõttele tervishoiutöötajate registrist.



Kui võtta aluseks inimeste slaavipärane nimi, siis on meil ligi veerand arstidest ja kolmandik õdedest mitte-eestlased. Kui aga vaadata, kui suur osa ankeetküsitlusele vastanud arstidest-õdedest tegi seda vene keeles, siis on meil mitte-eestlasi ligi kaheksandik arstidest ja ligi veerand õdedest. Tegelik mitte-eestlaste osakaal võikski siis nende arvude vahele jääda: 12-24% arstidest ja 25-37% õdedest.

Seega peaks olema arstide-õdede Eestisse tööle tulek Venemaalt suhteliselt lihtne, sest piisavalt palju vene keelt kõnelevaid kolleege ootab neid ees. Ja kui tööle tulijad asuvad õppima veel ka usinalt eesti keelt, nagu Kohtla-Järvele tööle läinud arstid teevad, siis peaks üksnes tervitama kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide saabumist Eestisse.

Vene hinge eripärast

Anne kirjutas veebruaris ilukirjandusest ja rahvatervisest ning soovitas ettevõtjatel lugeda Viktor Pelevini raamatut "Arvud". Seal on tore lõik, mis sobib ka tänase päeva taustaks ja annab kõigile õhkõrna võimaluse aru saada vene inimesest.

/..../
"Kust tuleb vene inimese lömitamine, see geneetiline lipitsemine võimu ees?" mõtles ta [peategelane Stjopa]. "Arusaamatu. Ja mis kõige naljakam, me tunneme ju väga hästi seda oma eripära. Oleme õppinud isegi sõna "mentaalsus" välja ütlema. Ja ometi, kuhu jääb see, mida me oma mentaalsusest teame, kui seesama mentaalsus lülitub sisse mendi esimese vile peale? Öeldakse, et mõistus Venemaad ei võta. Mispärast õieti? Seletus on väga lihtne. Kui s e e s a m a hakkab hingepõhjas liigutama, sõidab mõistus kohe Baden-Badenisse. Ja kui s e e s a m a võtab puhkuse, tuleb mõistus tagasi ja teeb näo, et midagi pole olnudki, meil siin on jumalast Euroopa, lihtsalt karud on valget karva. Igaüks, kes on siin sündinud, mõistab kõike pisimate üksikasjadeni välja. Ja läheb ikkagi kõige täiega alt... C'est la meie."
/.../

Fotode allikas

Hundid lambanahas

"Eesti on katki!" "Rahvuste lõhe on ilmsiks tulnud!" "Integratsioonipoliitika on läbi kukkunud!" "Politsei peksab süütuid!"
Sellised hüüded ja mõtted on paiskunud meediasse viimaste päevade sündmuste valguses. Ütlejateks poliitikud ja ärimehed ja teadlased. Poliitikutest ütlevad nii ainult need erakondlased, kus niigi nähtav lõhe sees või siis valitsuserakonna liikmed, kelle rahvuskaaslased Tallinna mässus osalesid. Ärimeestest ütlejatel paistavad aga kõrvad rublahunnikute tagant välja. Sotsiaalteadlased tegelevad lihtsalt belletristikaga.
Ka neljas võim, kelle serverid infonõuetele kahjuks vastu ei suuda panna, on kahjuks suhteliselt enam paigutunud kritiseerijate mitte toetajate poolele. Aga toetust on lähipäevil vaja - valitsusele ja rahvale võrdselt. Küll hiljem jõuab tagantjärele tarkust genereerida ning süüdlaste pihta sõnapomme loopida. Rahvusringhääling otsustas, et eestimaalasele pole hea näha pealinna (klaasi)killustumist - kas 16 aastat tagasi oleks see olnud ka õige otsus?

Kui valitsus elab maikuu üle, siis uue integratsioonipoliitika raames tuleks lisaks jüride-vasjade-maride teineteise tundmisele hakata õpetama ka eestlasi üksteist toetama ning unustama kriitilistel hetkedel rahvatarkuse, et "Eestlane on eestlasele hunt [mis sest, et rahulikul ajal lambanahas]."

P.S. Reality-kriisiõpe annab aluse ka üle vaadata riigi kommunikatsioonijulgeolek, sest infokanalid olid ju vägagi umbes ning "valitsus-SMS"-id saabusid klientidele väga erinevatel aegadel (mõni alles siis kui oht praktiliselt möödas :)

P.S.S. Tahaks väga ennustada, et ka selle lühiajalise kuiva seaduse aegu vähenevad joobes juhtide poolt toime pandud liikluskuriteod! Oleks veel üks positiivne tagajärg mässule :)