PRAXIS mõtleb ja kirjutab
16 oktoober, 2007
Aga eestlase väärtus on 20.5 miljonit krooni
Inimese elu väärtust kasutatakse praktikas, sh Eestis, kulu-tulu analüüsi tegemisel mitmetes valdkondades, nagu keskkond, transport, tervishoid. Elu väärtust võib leida inimkapitali meetodil tuginedes inimeste panusele SKPsse, või küsides inimeste maksevalmidust maksta kellegi elu eest või analüüsides, kui palju inimesed tegelikult kulutuvad, et vähendada suremise tõenäosust.
Ted Miller (vt viidet all) võtab kokku hulga erinevate riikide kohta tehtud uuringuid ja järeldab, et keskmiselt kehtib seos, et inimeste poolt antud hinnang elu väärtusele on ligikaudu 120 korda SKP inimese kohta selles riigis.
Eesti kohta ei ole tehtud tõsiseid uuringuid, kuid võttes Milleri järeldused aluseks, siis ühe eestlase väärtuseks võiks olla ligikaudu 20.5 miljonit krooni. Võrdluseks, et Eesti valitsus maksab teenistuskohustuste täitmisel hukkunud kaitseväelase eest 150 kordse keskmise palga ehk ligi 1.7 mln krooni, olles siis ligi 10 korda vähem kui inimesed ise enda väärtuseks hindaksid.
P.S. Maailma rahvastiku koguväärtus võiks siis olla ligi 64 kvadriljonit krooni (120*530.5 triljonit).
Kasutatud allikas: Ted R. Miller. "Variations between Countries in Values of Statistical Life", Journal of Transport Economics and Policy, May 2000.
15 oktoober, 2007
Kui palju maksab maailm?
Esimese hooga ei tulnud ühtegi mõtet, kustkandist küsimusele vastust hakata otsima. Tundus veidi ebareaalne koostada hindamisakt kogu maailmas leiduva kinnis- ja muu vara kohta, rääkimata seal leiduvast loom- ja inimkapitalist.
Veidi järele mõelnuna aga tundub, et vastust võiks äkki otsida ärirahandusest, raha ajaväärtuse kontseptsioonist. Planeeti Maa võib nimelt vaadelda kui rahavooge tootvat vara—nagu ettevõte või aktsia, ainult et dividendi asemel on maailma SKP. Tehes lihtsustatud eelduse, et rahavood jätkuvad lõputult, võib seda käsitleda kui kasvavat perpetuiteeti (tegelikult Maa kunagi hävib, aga see juhtub piisavalt kauges tulevikus, et selle mõju nüüdisväärtusele ei tohiks kujuneda kuigi suureks). Näiteks 2006. aastal oli rahavoo suurus u 530,5 triljonit EEK. Eeldame, et maailma SKP pikaajaline reaalkasvutempo on küllalt kiire 5% (tehes optimistliku eelduse tehnoloogilise progressi kohta, mis korvab ka keskkonna ja loodusvarade kulumise). Arvestades 10%-se diskontomääraga, kujuneb maailma väärtuseks 530515162900000/(0.1-0.05)= 10610303259000000 ehk u 10.6 kvadriljonit EEK.
Tegelik summa võib olla ka mõnevõrra suurem, kuna osa Maa SKP-st toodab varimajandus ja see vist maailma SKP ametlikes numbrites ei sisaldu.
Seda võiks võtta kui jämedat hinnangut Maa fundamentaalväärtuse kohta, kui keegi peaks teile teda müüa pakkuma. See ei tähenda tingimata seda, et kui laote letti 10.6 kvadriljonit krooni, peate ta tingimata saama ära osta. Tegelik turuhind kujuneb ikkagi nõudluse ja pakkumise tulemusena ning vara eest võidakse küsida ka oluliselt kõrgemat hinda. Hinda võib tõsta näiteks see, kui omaniku jaoks on asjal teatav sentimentaalne väärtus. Arvestada tuleb ka sellega, et hetkel on turul võrdlemisi vähe alternatiivseid investeerimisvõimalusi, mis samuti surub hinda üles.* Võidakse ka argumenteerida, et ainuüksi maakoore all sisalduv kullakogus maksaks tänastes hindades 426.17 sekstiljonit krooni. Sellise summa maksmist oleks siiski raske õigustada, sest esiteks ei ole teada, mis maksaks selle kaevandamine, ning teiseks, milliseks kujuneks kulla hind, kui turule paisataks selline märkimisväärne kogus. (Kui üritada seda turustada Maal, saaks hinnaks tõenäoliselt 0, sest kulda oleks niipalju, et kogu maapinna sellega ühtlaselt kattes ulatuks kullakiht umbes põlvini.)
* Agris siiski mõned alternatiivid leidis: http://www.buylandonthemoon.com/ ja http://www.moonshop.com/#nextbit. Vt ka ülevaade maailmavälise kinnisvara temaatikast: http://en.wikipedia.org/wiki/Extraterrestrial_real_estate.PS. Just avastasin, et maailma väärtuse teemaga on (küll veidi teistsugustest vaatenurkadest) tegelenud teisedki: http://en.wikipedia.org/wiki/Value_of_Earth.
Põnev värk, mul polnud aimugi.
10 oktoober, 2007
Mikrosimulatsioonimudel ALAN
Kuid nagu sageli Eesti hankekonkurssidel, otsustasime ka meie lõpuks valida välja hoopis nime, mis esialgu ei kuulunudki kandidaatide hulka.
Ja nimeks sai praegu tagasihoidlik autorite eesnimetähtedest koosnev "ALAN". Väidetavalt võib see nimi algupäraselt tähendada bretooni keeles "little rock" või "handsome", mis mudeli väikese mahu ja rõõmsa välimusega kokku sobivad.
Aitäh Agrisele, Laurale, Marrele ja Kirstile, kes tagasisidet andsid. Peame meeles. Neile meeldisid pakutud variantidest:
BERTHA - Best Estonian Research Tool for Household Analysis
MATHILDE - Micro-Analysis Tool for Household Income, Labour supply, Demography in Estonia
MACBETH - Model for Analysing Consumption and Behaviour of Estonian Households
TABURET – Tax-Benefit Underground REsearch Tool
Me ei välista, et kui mudel ajapikku paindlikumaks ja järeleandlikumaks muutub, siis ta siiski naisterahva nime saab.
08 oktoober, 2007
Tähelepandamatud protsendikümnendikud pensionisüsteemis
Võtame näitena teenustasud agressiivsetel pensionifondidel (kuni 50% investeeringutest on aktsiates). Nende väljalaskehind (tasu fondiosaku soetamisel) on vahemikus 1-3%, valitsemistasu 1,25-2% ja tagasivõtmistasu on kõigil 1%. Järgmine joonis iseloomustab, kuidas varieerub fondidest saadava pensioni asendusmäär võrreldes viimase palgaga erinevate tasustruktuuride korral, kui muud tegurid oleksid võrdsed (vt eelduste kohta märkust lõpus).
Pikaajaliselt on oluline just madalam iga-aastane valitsemistasu ja vähem oluline on ühekordne kõrgem soetushind. Kui vaja oleks valida näiteks kas 3% väljalaskehind ja 1.25% haldustasu (nt nagu ERGO) või 1.50% väljalaskehind ja 1.59% haldustasu (nt nagu Hansa), siis oleks soodsam ERGO ehk madalama haldustasuga. Nende erinevus pensioni asendusmääras on 1.5 protsendipunkti ehk pension ERGO haldustasudega fondist oleks suurem ca 6%. Seega peavad tagumised fondid (nt meie joonisel LHV, Sampo) olema kõrgema tootlusega kui esimesed fondid (nt ERGO või Ühis).
Kui mõni fond suudaks tegutseda lausa sama odavalt kui Eesti riiklik pensionisüsteem (Sotsiaalkindlustusameti tegevuskulud moodustasid 2006. aastal kogu eelarvest 0.89%), siis võiks ulatuda pension II sambast väljamaksmise hetkel 29 protsendini viimasest palgast. Ehk riiklikult hallatav pensionisüsteem tagaks ka kõige soodsamast erafondist vähemalt kümnendiku võrra suurema pensioni. Viimane võrdlus näitab, et II samba sisseviimise õigustamiseks peab fondide tootlus olema kindlasti suurem, kui sotsiaalmaksu laekumise kasv pikas perspektiivis. Lühiajaline kogemus seda küll veel ei kinnita, kuid loodetavasti näeme seda pikemas perspektiivis.
Ja esimese asjana varahommikul lähen mina oma pensionifondi vahetama :)
P.S. Analüüsi eeldused: 40 perioodi, brutopalk 10 000, palga reaalkasv 3%, panus II sambasse 6% palgast, fondide reaaltootlus (peale inflatsiooni) 6%, oodatav eluiga pensionile jäädes 17 aastat, annuiteedi intress 3%, osaku lunastustasu 1%.)
06 oktoober, 2007
Eesti pensionisüsteemi heldus võrreldes teiste riikidega
Võrdleme riikide pensionisüsteemi heldust järgmiselt:
'Heldus' = 'Oodatav eluiga pensionile jäädes' x 'Asendusmäär palga suhtes'
Seega mõõdab heldus, mitu keskmist aastapalka äsja vanaduspensionile jäänud inimene saaks oma ülejäänud elu jooksul riikliku pensionina.
Nii võiks Eesti mees pensionile jäädes loota, et ta saab pensionina riigilt 6.2 keskmist aastapalka oma järelejäänud eluea jooksul. (Leitud korrutisena 14.1 aastat x 44% asendusmäär).
Sama madal on see näitaja Leedus, pisut kõrgem Lätis. Oluliselt kõrgem on see aga Poolas ja Ungaris (üle 9). Naiste puhul oleks samuti suur tulemuste varieeruvus: kõrgeim 14.5 Poolas ja madalaim 9.3 Lätis. Eesti oleks väärtusega 9.8 veel ka eespool Leedut (9.4).
P.S. Ülaltoodud mõte välgatas PRAXISe projekti Pensionireformi kulude analüüs peale mõeldes. Kommentaarid ja küsimused metoodika detailide kohta teretulnud.