PRAXIS mõtleb ja kirjutab

Teksti kasutamisel palume viidata sissekande autorile nimeliselt.

27 detsember, 2006

Jõuluvana - mees või naine?

Jõulud läbi - kõhud ümmargused ja kaukad kingitusi täis? Tore, siis on aeg väikseks loogiliseks harjutuseks, mis põhineb ühel hiljutisel uuringul (kahjuks ei ole viidet anda, sest kuulsin seda ühel hommikul raadiost).
Nimelt on leitud, et kui abielus ja lastega naised on komandeeringus, siis mõtlevad nad peamiselt laste peale. Aga pereisa mõtleb komandeeringus mitte laste, vaid kojujäänud naise peale!
Kui jõuluvana enamuse aastast meie (laste) juures ei ole, siis eeldatakse, et ta mõtleb sel ajal laste peale - ootab päkapikkudelt infot, kes on hea ja kes halb ning teeb ettevalmistusi kingikottide komplekteerimiseks. Seega, kuna laste juurest äraoleku ajal mõtlevad nende peale ainult emad, siis ongi tõestatud, et jõuluvana on naine!

19 detsember, 2006

Jõulutunne PRAXISes

Jõulud on kohe-kohe siin. PRAXISe uurivast vaimust lähtudes viisime läbi mini-uuringu jõulude olulisusest :-) ning järgnevalt esmane väljavõte selle tulemustest.
Keskmine hinnang jõulude häädusele on 82 palli skaalal, kus 100 palli on maksimaalne meeldimine ja 0 vähim meeldimine. Andmete lähemal vaatlusel ilmneb olulise tegurina vastjate sugu - nii on meessoost vastanute arvates jõulud väärt 90 palli, samas kui naissoost vastanute keskmine hinnang on 74 palli.
Täpsem analüüs jõulude häädusest võrreldes teiste pühadega on veel teostamisel, kuid juba praegu võib öelda, et tegemist on oodatud ja meeldivate pühadega.
Hääd jõuluaega kõigile!

18 detsember, 2006

Shalom!

Eelmisel nädalal jõudsin Iisraelist tagasi. Sina pole Iisraelis käinud? Tasub minna, ausalt. Nii uskumatu kui see ka ei ole, on seal väga rahulik ja mõnus olla. Tel Aviv on päikseline Vahemere metropol ning ka Jeruusalemm pole mingi väike küla keset kivikõrbe, vaid tõeline suurlinn (eriti Tallinnaga võrreldes). Tel Avivis on lihtsalt mõnus jalutada ja Jaffasse minek mööda randa on isegi talvel ülimalt soe ja meeldiv. Kahjuks jäid kõik olulised pühad kohad Jeruusalemmas ja ka Surnumeri minu poolt külastamata, sest peamine põhjus Iisraelis käimiseks oli hoopis kolmas rahvusvaheline tervishoiupoliitika konverents Jeruusalemmas.

Ehk kui sa tahad kogeda reaalselt näilist turvalisust, siis parim koht selleks on Iisrael. Ja kui tahad nautida Vahemere sinist vett ja päikest, siis Prantsuse Riviera asemel võid hoopis Iisraeli minna (kuurortlinna Eilatisse näiteks).

12 detsember, 2006

Pohmakas versus töö

Lühike uudiskild alkoholist Austraalias vahendatuna Reutersi poolt (algmaterjal siit).

Austraalias kaotatakse aastas 2,6 miljonit tööpäeva pohmaka tõttu (rahvastik 20m). Rahas on kaotus 344 miljonit USD-d ja enamus kaotatud tööpäevadest on tingitud juhuslike ja mõõdukate alkoholitarvitajate poolt. Viimane on oluline ka Eesti kontekstis, kus siiani on juttu vaid suurtest tarvitajatest ja mõõdukat tarvitamist peetakse pigem kasulikuks nii tervisele kui majandusele.

Tervishoiuuudiseid maailmast

Välisajakirjandusest on meeldiv lugeda, et mitte ainult meie siis Eestis ei tegele tervishoiusüsteemi ümberkorraldamisega. Meie seniste reformide kiitusena tuleb võtta asjaolu, et oleme jõudnud tasemele kus hetkel arutusel olevad teemad on samad nii siin kui mujal maailmas. Viimases BMJ-s ilmus paar uudist, mis on selle illustreerimiseks eriti sobilikud.

Inglise peaminister Blair teatas "Ma arvan .... parim on veel ees" (viide). Ta viitas kahele raportile (vähemalt üks valminud think tankis!), mis soovitavad spetsiifilise eriarstiabi (nt infarktide puhul) koondatakse vastavatesse keskustesse (viide). Patsientide jaoks tähendab see pikemat reisi kuid samas suuremat tõenäosust kvaliteetset abi saada. Tervishoiusüsteemi jaoks tähendab see osade teenuste kadumist kohalikest haiglatest kuid suuremat efektiivsust kogu süsteemi jaoks. Vastus küsimusele, milline tegevuskava õige on, sõltub meie väärtustest ja eesmärkidest.

Uus-Meremaal on viimased kümme aastat esmatasandi süsteemi reformitud eesmärgiga luua rohkem "organisatsiooni". Artikli andmetel on muutused olnud kiired ja laiaulatuslikud - esmatasandi teenuste ostutamisega tegelevate organisatsioonide hulk on suurenenud (reformide eelne olukord meenutas pigem meie praegust situatsiooni). Samas tunduvad reformide eesmärgid olevat suhteliselt ebamäärased ja õhku on jäänud küsimused kas patsientide jaoks midagi sisulist muutus.

Ja lõpetuseks uudis rahast: Inlismaal esitatakse endale küsimusi kas perearstisüsteemi muutustega kaasnenud 30% palgatõus on läinud asja ette s.t. kas patsientide tervislik seisund on kasvanud samal määral.

Kõikidest nendest uudiste ühine läbiv joon on: kas muutus süsteemis toob kaasa patsientide tervise paranemise. Patsientide ja rahvastiku tervise parandamine on üks kolmest tervishoiusüsteemi eesmärgist ja kõikide muudatuste arutelu peab lähtuma sellest nii Eestis kui ka mujal maailmas.