Pildikesi Paunverest ehk Riigikogu arutas tööturu olukorda

Riigikogu tänasel tööturu olukorra arutelul kõlasid mitmed väited-faktid, mis põhinevad PRAXISe ekspertide töödel. Täpsemad viited kasutatud andmeallikatele ning põhjendused erinevatele väidetele leiab nt vastilmunud Inimarengu aruande 6. peatüki alapunktist 6.4 aktiivset tööpoliitikat ja sotsiaalset kaitset töötuse korral käsitlevatest osadest ja osalt ka minu ja Andrese Sotsiaalkomisjonis tehtud ettekannetest, mis kättesaadavad meie kodulehelt (programmid/töö-ja sotsiaalpoliitika/ettekanded).

Kokkuvõttes võib öelda, et tänane arutelu kujunes suhteliselt tööturu pakkumispoole keskseks ehk teisisõnu räägiti palju toetustest ja teenustest ning vähem nõudluspoolest ehk siis ettevõtetele suunatud meetmetest. Eks see tuleneb paljuski ka meie institutsionaalsest ülesehitusest, kus tööpoliitika on laias laastus killustatud Sotsiaalministeeriumi (tööjõu pakkumine, peamiselt tagajärgede likvideerimine), Haridusministeeriumi (tööjõu pakkumine ja selle kvaliteet, nö ennetav roll) ja Majandusministeeriumi (tööjõu nõudlus) vahel. Igal juhul tervikpilti sellest, kuidas kavatsetakse olukorda parandada nii nõudlus- kui pakkumispoole osas, ei tekkinud. Ja no muidugi oleks soovinud enam teadmistepõhist lähenemist.

Vaadates teiste riikide tegemisi, siis võib öelda, et keskendutakse nii nõudlus- kui pakkumispoole meetmetele, sealjuures on abipakettides enamlevinuks krediidi- ja laenuvõimaluste ning investeeringute abil nõudluspoole turgutamine, erinevad maksumuutused, täiendav tähelepanu aktiivsele tööpoliitikale ning EL struktuurivahendite sihipärasem kasutamine.

Näiteks Taanis moodustati spetsiaalne tööturu olukorraga tegelev komisjon, kes esitas juba 2008. aasta septembris valitsusele oma ettepanekud, mis keskendusid töötushüvitiste süsteemi reformile; aktiivsele tööpoliitikale, pakkudes erinevaid teenused senisest varem; töölubade väljastamise korra ning ennetähtaegse vanaduspensioni süsteemi reformile. Soome valitsus plaanib vähendada tulumaksu ning suurendada sotsiaalmaksu, misläbi peaks märkimisväärselt kasvama pensioni ja töötushüvitisi saavate inimeste ostujõud. Samuti on kavas suuremahulised investeeringud teedeehitusse. Aktiivne debatt toimus ka pensioniea tõstmise üle. Ka Saksamaa turgutab majandust ja tööturgu finantssektori stabiilsuse tagamise, ettevõtetele täiendavate krediidivõimaluste pakkumise ja suuremahuliste infrastruktuuriinvesteeringute kaudu. Samuti pakutakse mõnes sektoris ettevõtetele täiendavaid maksuvabastusi ning vanemaealistele töötajatele on kavas rakendada spetsiaalne täiendõppe programm. Ka Belgias pööratakse palju tähelepanu üle 50. aastaste töötajate hõive suurendamisele erinevate aktiivsete tööpoliitika meetmete kaudu. Rootslased seevastu kavatsevad turgutada noorte tööhõivet langetades tööandjate sotsiaalkindlustusmakset noorte töötajate eest. Suurbritannias plaanis valitsus langetada ajutiselt käibemaksu 17.5%-lt 15%-ni, suurendada aktiivsete tööpoliitika meetmete rahastamist ja aidata keskmise- ja väiksese suurusega ettevõtteid pakkudes täiendavaid krediidivõimalusi. Täpsemalt loe European Employment Observatory viimasest ja peatselt ilmuvast uuest kvartaliülevaatest.

Vene hinge eripärast

Anne kirjutas veebruaris ilukirjandusest ja rahvatervisest ning soovitas ettevõtjatel lugeda Viktor Pelevini raamatut "Arvud". Seal on tore lõik, mis sobib ka tänase päeva taustaks ja annab kõigile õhkõrna võimaluse aru saada vene inimesest.

/..../
"Kust tuleb vene inimese lömitamine, see geneetiline lipitsemine võimu ees?" mõtles ta [peategelane Stjopa]. "Arusaamatu. Ja mis kõige naljakam, me tunneme ju väga hästi seda oma eripära. Oleme õppinud isegi sõna "mentaalsus" välja ütlema. Ja ometi, kuhu jääb see, mida me oma mentaalsusest teame, kui seesama mentaalsus lülitub sisse mendi esimese vile peale? Öeldakse, et mõistus Venemaad ei võta. Mispärast õieti? Seletus on väga lihtne. Kui s e e s a m a hakkab hingepõhjas liigutama, sõidab mõistus kohe Baden-Badenisse. Ja kui s e e s a m a võtab puhkuse, tuleb mõistus tagasi ja teeb näo, et midagi pole olnudki, meil siin on jumalast Euroopa, lihtsalt karud on valget karva. Igaüks, kes on siin sündinud, mõistab kõike pisimate üksikasjadeni välja. Ja läheb ikkagi kõige täiega alt... C'est la meie."
/.../

Fotode allikas

Meie ja maailm

Eilne välisministri avaldus on väga jõuline ja õigeaegne, sest millal veel rääkida Euroopa Liidule temale suunatud ohust, kui mitte praegu. Ka Economist kirjutas eile päris pikalt konfliktist - nii taustast kui ka sellest, et tõenäoliselt ei ole konfliktil kiiret lahendust oodata. Aga samas arvab Economict, et Eesti mainet konflikt ei kahjusta ning pigem on suurem kahju ähvardamas Venemaad - majandussanktsioonid tulevad bumerangina vene ärimeeste kaela ning mis veelgi olulisem, et Venemaa-Euroopa Liidu suhted võivad veelgi jaheneda. Paraku pole veel Euroopa Liidu poolt näha reaktsioone, mis kinnitaks, et nad saavad aru rünnakust EL vastu ning pigem domineerib mulje Schröder-Merkeli Eestile pigem negatiivsetest arvamustest. Ma loodan, et see mulje on petlik ja Euroopa Liit reageerib nii nagu seda on Ukraina ja Georgia puhul tehtud.

Täiendus 17:00 - siiski on Euroopa Liit ärganud ja asunud enda kaitsele. Ka pr Merkel avaldas telefoni teel toetust hr Ansipile :) Ehk me siiski ei olegi nii üksi.

Shalom!

Eelmisel nädalal jõudsin Iisraelist tagasi. Sina pole Iisraelis käinud? Tasub minna, ausalt. Nii uskumatu kui see ka ei ole, on seal väga rahulik ja mõnus olla. Tel Aviv on päikseline Vahemere metropol ning ka Jeruusalemm pole mingi väike küla keset kivikõrbe, vaid tõeline suurlinn (eriti Tallinnaga võrreldes). Tel Avivis on lihtsalt mõnus jalutada ja Jaffasse minek mööda randa on isegi talvel ülimalt soe ja meeldiv. Kahjuks jäid kõik olulised pühad kohad Jeruusalemmas ja ka Surnumeri minu poolt külastamata, sest peamine põhjus Iisraelis käimiseks oli hoopis kolmas rahvusvaheline tervishoiupoliitika konverents Jeruusalemmas.

Ehk kui sa tahad kogeda reaalselt näilist turvalisust, siis parim koht selleks on Iisrael. Ja kui tahad nautida Vahemere sinist vett ja päikest, siis Prantsuse Riviera asemel võid hoopis Iisraeli minna (kuurortlinna Eilatisse näiteks).

Pohmakas versus töö

Lühike uudiskild alkoholist Austraalias vahendatuna Reutersi poolt (algmaterjal siit).

Austraalias kaotatakse aastas 2,6 miljonit tööpäeva pohmaka tõttu (rahvastik 20m). Rahas on kaotus 344 miljonit USD-d ja enamus kaotatud tööpäevadest on tingitud juhuslike ja mõõdukate alkoholitarvitajate poolt. Viimane on oluline ka Eesti kontekstis, kus siiani on juttu vaid suurtest tarvitajatest ja mõõdukat tarvitamist peetakse pigem kasulikuks nii tervisele kui majandusele.

Tervishoiuuudiseid maailmast

Välisajakirjandusest on meeldiv lugeda, et mitte ainult meie siis Eestis ei tegele tervishoiusüsteemi ümberkorraldamisega. Meie seniste reformide kiitusena tuleb võtta asjaolu, et oleme jõudnud tasemele kus hetkel arutusel olevad teemad on samad nii siin kui mujal maailmas. Viimases BMJ-s ilmus paar uudist, mis on selle illustreerimiseks eriti sobilikud.

Inglise peaminister Blair teatas "Ma arvan .... parim on veel ees" (viide). Ta viitas kahele raportile (vähemalt üks valminud think tankis!), mis soovitavad spetsiifilise eriarstiabi (nt infarktide puhul) koondatakse vastavatesse keskustesse (viide). Patsientide jaoks tähendab see pikemat reisi kuid samas suuremat tõenäosust kvaliteetset abi saada. Tervishoiusüsteemi jaoks tähendab see osade teenuste kadumist kohalikest haiglatest kuid suuremat efektiivsust kogu süsteemi jaoks. Vastus küsimusele, milline tegevuskava õige on, sõltub meie väärtustest ja eesmärkidest.

Uus-Meremaal on viimased kümme aastat esmatasandi süsteemi reformitud eesmärgiga luua rohkem "organisatsiooni". Artikli andmetel on muutused olnud kiired ja laiaulatuslikud - esmatasandi teenuste ostutamisega tegelevate organisatsioonide hulk on suurenenud (reformide eelne olukord meenutas pigem meie praegust situatsiooni). Samas tunduvad reformide eesmärgid olevat suhteliselt ebamäärased ja õhku on jäänud küsimused kas patsientide jaoks midagi sisulist muutus.

Ja lõpetuseks uudis rahast: Inlismaal esitatakse endale küsimusi kas perearstisüsteemi muutustega kaasnenud 30% palgatõus on läinud asja ette s.t. kas patsientide tervislik seisund on kasvanud samal määral.

Kõikidest nendest uudiste ühine läbiv joon on: kas muutus süsteemis toob kaasa patsientide tervise paranemise. Patsientide ja rahvastiku tervise parandamine on üks kolmest tervishoiusüsteemi eesmärgist ja kõikide muudatuste arutelu peab lähtuma sellest nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Rikkus, arukus ja õnn

Läkski lahti ... "vali-mind triangel". Eks ta vaikselt on kogu aeg viimase 5 aasta jooksul tuuritanud, aga otsene ajupesu algab ikka reklaamibüroode loomingu vahendusel. "Eesti 5 Euroopa jõukama riigi hulka 15 aastaga" põrutab Reformierakond. Ja pakub välja oma visiooni, kuidas seda teha. Et PRAXISel on plaanis eraldi vaadelda erinevate erakondade konkreetseid välja pakutud poliitikaid, siis piirduks seekord põhipostulaadiga - "Jõukus võimaldab muuta elu paremaks kõigil!" Aga kui kõik jõukusee jahtimisega tegelevad, siis kes elu paremaks muutmisega tegeleb? Hiljuti Harvardi uurijate poolt avaldatud uuringu kohaselt näiteks Hiinas, kus elu ka kiiresti edeneb, mõjutas sissetulek inimeste subjektiivset heaolu kõigist uuritud sotsiaal-majanduslikest faktoritest käige vähem.

Kõige madamast tulukvintiilist ühe võrra jõukama kvintiili hulka jõudmine suurendas "õnnetunnet" 4% võrra, kõige jõukamate hulka jõudmine kokku 7% võrra, mis on sama palju kui viletsa tervisega rühmast mõõduka tervise juurde jõudmine. Aga näiteks elamine külas, kus inimesed teist kümnendiku võrra enam usaldavad, suurendab inimeste arvates nende heaolu 12% võrra, ning oma lähedastega vähemalt 10 korda kuus läbi käimine või oma külaelanike hulgas usalduse suurendamine kümnendiku võrra suurendas õnnetunnet 8% võrra.

Nõus, tegemist on väga erineva kultuuritausta ja meist oluliselt vaesemate inimestega (päevane sissetulek umbes 1 dollar), aga kindlasti tasuks mõtiskleda, miks näiteks USAs vaatamata kiirele majandusarengule inimeste subjektiivne heaolu pole oluliselt muutunud, samal ajal kui iirlased on möödunud aasta Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi andmetel Taani ja Soome järel Euroopa ühed õnnelikumad inimesed (saan aru küll, et üks on staatiline ja teine dünaamiline näitaja, aga diskussiooni algatamiseks sobib ehk küll).

PRAXIS Wall Street Journali esiküljeloos

1.8 miljonit Wall Street Journali tellijat (lisaks veebist vaatajad) said võimaluse reedel (20.10) lugeda: "Researchers at Tallinn think tank Praxis say the biggest statistical change is that more high-salaried women are having second and third children. "

Sellega viitab Eestis käinud ajakirjanik Marcus Walker oma artiklis 'In Estonia, paying women to have babies is paying off' Marre ja Andrese vanemahüvitise mõju analüüsile. Tolles analüüsis leiti nimelt, et peale vanemahüvitise kehtestamist tõusis teist või kolmandat last sünnitanud naiste seas kõrgepalgaliste osa, näidates võimalikku vanemahüvitise mõju sünnitamiskäitumisele.

WSJ artikli põhiosas (täisteksti saab lugeda nt siit) analüüsitakse erinevate riikide perepoliitikat ja sündimust, Eesti radikaalset muutust peretoetuste osas ning tuuakse mitmeid konkreetseid seiku Eesti naiste sündimuskäitumisest.

Et olulise osa artikli eeltööst nii Eesti tausta kohta kui ka kontaktide otsimisest tegi Marcuse jaoks ära PRAXISe rõõmsameelne kollektiiv, siis võime ilmselt ennast õnnitleda, et oleme suutnud vahendada pisikese Eesti kogemust sotsiaalpoliitika valdkonnas ka suurele maailmale.

USA haiglad muutuste tuules

Kõigepealt tänud Heateo blogile, kust leidsin kokkuvõtte viimasest konsultatsioonifirma McKinsey & CO kvartaliraportist ning registreerisin ka ennast selle lugejaks (tasuta).

Seejärel asusin tutvuma McKinsey konsultantide poolt genereeritud teadmistega ning mis seal salata - eelkõige huvitavad mind ju teemad tervishoiust. Viimane tervishoiuga seotud artikkel on avaldatud augustis 2006 ning kannab pealkirja "US hospitals for the 21st century".

Artikli autorid leiavad, et USA haiglad ei saa enam jätkata tööd eelmisel sajandil väljakujunenud tingimustes. Haiglasektor nautis 20. sajandil kiiret kasvu, mis algas juba 1930-40 aastatel ning kestis sajandi lõpuni. Seda perioodi iseloomustavad ühest küljest arstiteaduse, meditsiinitehnoloogia ja ravimitööstuse areng ning teisest küljest kiire majanduskasv. Helded haiglaomanikud ja sponsorid ei hoidnud kokku ei infrastruktuuri, tehnoloogia ega ka personali pealt. Haiglad "kuhjasid" endale kokku erialaarste ning olid valmis teenindama suvalist patsienti suvalise terviseprobleemiga (minu poolt veidi liialdatult öeldud, aga siiski ehk iseloomulik sellele süsteemile). Lisaks hakkasid haiglad 1990-ndatel siduma enda külge ka perearste, sest üha suurenevas konkurentsis hakkas tekkima patsientide puudus ning kes muu kui perearst on see, kelle kaudu paljud patsiendid eriarsti juurde jõuavad. Ühesõnaga, 20. sajandil nautis USA haiglaturg piiramatut kasvu ja saavutas ressursirohkuse tingimustes kõige tehnologiseerituma haiglasüsteemi staatuse maailmas ( ja eks see on seda senini).

Aga nüüd räägitakse muutuste vajadusest, sest nii nagu Euroopas nii ka Ameerikas on patsiendid muutunud üha teadlikumaks ja üha rohkem esitatakse küsimusi, kui palju ja miks nii palju üks või teine tervishoiuteenus maksab. Ameerika patsient tahab ka teenuse hinda teada enne teenuse osutamist, sest endiselt tuleb suurem osa hinnast tema enda taskust ning üha rohkem arvestab patsient kvaliteedi ja hinna suhet ka tervishoiuteenuse puhul. Aga ei muretse ainult patsiendid - ka haiglatöösturid ise on murelikud, sest haiglasektor koos muude tervishoiuastustega on kõige väiksema kasumlikkusega kogu tervishoiusektoris (üllatus, üllatus - kõige rohkem teenib kasumit ikka ravimitööstuses). Seega, USA haiglate ees seisavad eesmärgid, mis paljudele neist võivadki osutuda ülejõukäivaks - rohkem läbipaistvust, rohkem kvaliteeti, rohkem kulu-efektiivsust ja nii edasi. Võib öelda, et 20. sajandil juhtis haiglasektori arengut USAs pakkumine, kuid uuel sajandil hakkab suunama nõudlus. Haiglad peavad muutma ennast patsientidele atraktiivsemaks ja vastuvõetavamaks mitte enam "seinast-seina" teenuste pakkumisega, vaid valikuga teenustest, milles suudetakse pakkuda parimat hinna ja kvaliteedi suhet turul. Ja võibolla see avaldub kunagi ka ameeriklaste paremas tervises...

Ja kunagi peaks kirjutama ka Eesti haiglate ees seisvatest muutustest...

Blogid tipp-poliitikas(se)

Blogid on nüüdseks muutunud piisavalt populaarseks meediumiks, mistõttu ka poliitikud üritavad nende abil oma populaarsust tõsta ning valijate hulka suurendada. Hiljuti lisandus sellesse ritta Briti konservatiivide liider David Cameron, kellega Tony Blairi arvataval järglasel Gordon Brownil tuleb peaministrikoha pärast vaeva näha. Tooride uus salarelv nagu seda nimetas laupäevane Guardian kannab tabavat nime Webcameron, sisaldades vihjet seal leiduvatele videokommentaaridele.

Ühest küljest tähelepanuväärne, et blogid on niivõrd kaugele juba poliitikas jõudnud - pole välistatud, et Gordoni asemel hoopis David tõuseb üks päev maailma teiseks meheks. Seda perspektiivi silmas pidades tasub ehk eestlastelgi teda pisut lähemalt teada. Teisest küljest jääme aga huviga ootama, millal Eesti erakondade liidrid selle sammu ette võtavad. Lihtpoliitikute hulgas on meil esimesed pääsukesed olemas.