Kas peretoetuste reform tuleb veel enne valimisi?

Tänane Postimees kirjutas, et rahandusministeerium oli valitsuskabinetile välja pakkunud eelarvekulude kärpimise kohana muuhulgas riiklikud peretoetused, nähes ette nende muutumise vajadusepõhiseks.

Peretoetuste vajadusepõhisemaks muutmine ja selle võimalik sidumine toimetulekutoetuse skeemiga oli ka üks valikuvõimalusi, mida Praxise perepoliitika analüüsis kunagi välja tõime ja mida elavalt diskuteeriti aasta tagasi Praxise mõttehommmikul. Selle teema taas päevakorda tõusmist ajal, kui parteid hakkavad valimisprogrammide paika saama, tahaks igati tervitada.

Rahandusministeeriumi planeeritud kokkuhoid 1190 miljonit krooni tähendab toetuste maksmise põhimõttelist muutmist.

Kui 2010. aasta Sotsiaalkindlustusameti eelarves on planeeritud peretoetusteks kokku 1600 miljonit krooni, siis uus süsteem tähendab, et alles jääb üksnes 25% peretoetuste summast ehk ligi 400 miljonit krooni. (Täpne number sõltub sellest, mida tehakse emade eest makstava sotsiaalmaksuga.)

Et vanemahüvitise kulud - 2,4 miljardit krooni 2010. aastal - on sel juhul ligi kuus korda suuremad kui peretoetused, tähendab, et Eesti perepoliitika rahalised toetused muutuksid veelgi enam fokuseeritud sünnile.

Ei tahaks küll uskuda, et 2011. aasta eelarveprotsessi raames see reformiplaan läbi läheb. Kuid kui see õnnestub ning peretoetuste kokkuhoitud summade eest taastatakse programm "Igale lapsele lasteaiakoht" ja samaaegselt pisut vanemahüvitise skeemi lihvitakse, siis näib mulle, et plaani tasuks täitsa arutada. Peretoetused saaksid sisulisema eesmärgi, teenuste ja toetuste tasakaal paraneks ning vanemahüvitist saaks teha paindlikumaks ja vahest pisut õiglasemaks.

PRAXIS valitsuskabineti nõupidamisel

Rõõmuga täiendan nende auväärsete praxislaste ridu, kes on saanud võimaluse näost näkku nõustada meie valitsust otsuste tegemisel. Selle nädala valitsuskabineti nõupidamisel oli ühe teemana jutuks perepoliitika. Seal saingi võimaluse tutvustada PRAXISe uuringuid ja nendest tulenevaid järeldusi. Kesksel kohal olid analüüsid, mis käsitlesid peredele suunatud rahaliste toetuste efektiivsust vaesuse leevendamisel (Alari ja minu üks varasem uuring) ning Marre, Ene-Margiti ja minu värske uuring vanemahüvitise mõjust tulude jaotusele, sündimusele ning lapsevanemate tööturukäitumisele.

Ettekandes pakkusin välja ka võimalikud tulevikustsenaariumid perede rahaliste toetuste suundumusest:
I Kehva koka kompott (ehk Tootsi peenar)
II Askeetlik anoreksia
III Sportlikult sale
IV Suurejooneline skandinaavia

Aitäh Laurile ja Marrele algidee ja inspiratsiooni eest.

Pikemalt tuleb tutvustatud uuringutest ning perepoliitika rahalistest toetustest juttu 7. aprillil PRAXISe mõttehommikul.

Vanemahüvitise lae kehtestamise tegelik mõju

Tänases Päevalehes mainib vastne sotsiaalminister, et võimalik sääst vanemahüvitisele lae kehtestamisest ei oleks suur. Intervjuust käib läbi arv 12 miljonit krooni. Et ajakirjanduses on opereeritud erinevate arvudega, siis pakuks ka ise välja ühe joonise tõenduspõhise poliitika hüvanguks :)



Eks kõik ikkagi sõltub sellest, kuhu see lagi pannakse. Näiteks kui lagi toodaks alla kolmandiku võrra (kolmekordse sotsiaalmaksuga maksustatud üle-eelneva aasta keskmise palga asemel oleks kaks keskmist palka), siis oleks 2007. aasta andmete põhjal kulutused ligi 7% ehk ligi 90 miljonit krooni väiksemad. Samas mõjutaks lae selline allatoomine kümnendikku vanemahüvitise saajaid.

2009. aasta kohta sama seost kasutades oleks see mõju olnud ligi 150 miljonit krooni. See oleks tähendanud siis vanemahüvitise lae allatoomist 30729 kroonilt ligi 20 tuhandele kroonile.
Võrdluseks siis, et ära kaotatud lapse koolitoetuse kulud olid ligi 75 mln krooni, või esimese lapse 300-kroonise universaalse toetuse ärakaotamine annaks kokkuhoidu ligi 600 mln.

Võitlusse nominaalsete jäikuste vastu!

Tänases Postimehes annab Eesti majandusteaduse raskekahurvägi soovitusi, kuidas majanduskriisist välja tulla. Tegemist on väga üldsõnaliste kuid samas mõistlike soovitustega.

Professorite tekstist jäi silma üks mõte: "Alaneva SKT tingimustes satuvad täiesti uude valgusse piirangud, mis ei luba nominaalseid kulusid vähendada. Kui neid ei kõrvaldata, võib eelarve tasakaalustamisel tekkida pikemaajalisi probleeme."

Selgub, et ka sotsiaalpoliitikas on meil mitmeid toetusi, mille puhul on kirjas, et neid ei tohi vähendada (või vähendamine nõuaks seaduse muutmist).
Mõningad näited sellest, mida siis ei tohi vähendada:
1) riiklikke pensione - pensione ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,000.
2) riiklikke peretoetusi -lapsetoetuse ja lapsehooldustasu määr ei või olla väiksem kehtivast määrast
3) toimetuleku piir - toimetulekupiiri uus määr ei või olla väiksem kehtivast määrast.

Üks põnev asi on vanemahüvitisega. (Avastasime selle ükskord Marrega Tartu-Tallinn rongis). Nimelt ei tohi vanemahüvitise alumine piir (nn hüvitise määr) olla väiksem eelmisel aastal kehtinud piirist. Samuti ei tohi ta olla väiksem eelmisel aastal kehtinud alampalgast. Ja ta ka ei tohi olla suurem antud aasta alampalgast.

Seega seaduse järgi peab alati kehtima:

VH_ALAMMÄÄR(t-1) <= ALAMPALK(t-1) <= VH_ALAMMÄÄR(t) <= ALAMPALK(t)
Aga kui nüüd juhtub, et alampalk alaneb (mida seaduseandjad ei suutnud uneski ette näha), siis peaks vanemahüvitise määr olema korraga nii väiksem kui alampalk (sest ta ei tohi olla suurem), kui ka suurem kui alampalk (sest ta ei tohi olla väiksem kui eelmise aasta alampalk).

Nii et tõepoolest näib, et hindade ja palkade languse variandiga Eesti sotsiaalpoliitikas ei ole osatud arvestada.

Kuluefektiivsus Riigikogu kõnetoolis

Riigikogus lükati see nädal tagasi Keskerakonna plaan tõsta lapsehooldustasu (600-lt 3000 kroonile kuus) ja ühekordset sünnitoetust (5000-lt 10000-le kroonile).

Head meelt teeb see, et väitluse käigus kasutasid nii opositsiooni kui koalitsiooni esindajaid tõendusmaterjali mitmetest selle valdkonna teadusuuringutest (vt 18. ja 19. septembri stenogramme): PRAXISe analüüsid vanemahüvitise mõju sündimusele kohta ja erinevate peretoetuste tõhususe kohta vaesuse leevendamisel ning Ene-Margit Tiidu analüüs lapse kasvatamise kulu kohta.
Riigikogu kõnetooli jõudsid isegi poliitikaanalüüsides kasutatud analüüsi terminid: "meetmete kuluefektiivsus", "asendussissetulek", "sihipärasus".

See on kindel märk, et suurem hulk taustauuringuid teeb ka otsustajate töö lihtsamaks ning efektiivsemaks. Nobedaid näppe ja veelgi selgemaid poliitikasoovitusi, kolleegid!

PRAXIS Wall Street Journali esiküljeloos

1.8 miljonit Wall Street Journali tellijat (lisaks veebist vaatajad) said võimaluse reedel (20.10) lugeda: "Researchers at Tallinn think tank Praxis say the biggest statistical change is that more high-salaried women are having second and third children. "

Sellega viitab Eestis käinud ajakirjanik Marcus Walker oma artiklis 'In Estonia, paying women to have babies is paying off' Marre ja Andrese vanemahüvitise mõju analüüsile. Tolles analüüsis leiti nimelt, et peale vanemahüvitise kehtestamist tõusis teist või kolmandat last sünnitanud naiste seas kõrgepalgaliste osa, näidates võimalikku vanemahüvitise mõju sünnitamiskäitumisele.

WSJ artikli põhiosas (täisteksti saab lugeda nt siit) analüüsitakse erinevate riikide perepoliitikat ja sündimust, Eesti radikaalset muutust peretoetuste osas ning tuuakse mitmeid konkreetseid seiku Eesti naiste sündimuskäitumisest.

Et olulise osa artikli eeltööst nii Eesti tausta kohta kui ka kontaktide otsimisest tegi Marcuse jaoks ära PRAXISe rõõmsameelne kollektiiv, siis võime ilmselt ennast õnnitleda, et oleme suutnud vahendada pisikese Eesti kogemust sotsiaalpoliitika valdkonnas ka suurele maailmale.