Infotehnoloogia trügib jõuliselt tervishoiumaailma

Atlantas (Georgia, USA) toimub järjekorras kümnes HIMSS konverents, millel 26 000 (kakskümmend kuus tuhat) osalejat räägivad, kuulavad, näitavad ja suhtlevad infotehnoloogia võimaluste ja võime üle muuta tervishoidu "paremaks". HIMSSi juhataja dr Barry Chaiken'i avasõnadest jäi kõrva üleskutse muuta tervishoid samuti "andmetel ja analüüsil" põhinevaks infoajastu tööstuseks sarnaselt teiste tööstusharudega (veider, et üks teadmismahukamaid elualasid seda ikka veel pole).

Esimese keynote-ettekande pidanud Sprint'i juht Dan Hesse kuulutas traadita võrgu kaudu totaalselt mobiilse tervishoiu saabumist juba lähiaastail (näiteks tõi juba eksisteeriva mobiilipõhise teenuse, kus oma telefoni köhides analüüsitakse köha iseloomu, mille põhjal saab üht-teist hingamisteede haiguse kohta järeldada). Samas, kui USA kulutab 17% SKPst (Eestis on näitaja 5-6%) tervishoiule ja on arenenud riikidest viletsamate elanike tervisenäitajatega, siis tekib küsimus, mis on need teenused, mis mõistlike kuludega süsteemi parandada suudavad.

Muidugi on üritus USA-keskne, aga siin on ka hädad nii suured, et tõenäoliselt sunnib see oluliselt midagi muutma, mis on parim kasvulava huvitavatele mõtetele. Igatahes on näitus suurem kui kunagi varem (üle 1000 osaleja), mis muuhulgas viitab paljude lootusele saada osa riigipoolsest 20-miljardi-dollarilisest toetuspaketist IT kasutuse kiirendamiseks tervishoius.

Haigla peaaegu keskmaal

Eelmisel kolmapäeval pidas ka Viljandi haigla oma 5. aastapäevaga seotud konverentsi, kus mul oli au esineda ettekandega ja olla ka konverentsi moderaator. Nii nagu Ain juba 17. mail kirjutas ei saadud ka sellel konverentsil üle ega ümber üldhaiglate saatusest. Kive on haiglate teel igat suurust ja "koostist", kuid mulle tundub, et peamine edukuse faktor peitub lõppkokkuvõttes selles, kui vajalikuks osutuvad haiglad oma paikkonna elanike jaoks. Keegi pole täna reaalselt uurinud, millist ravi ja kus kohas patsient soovib. Kord eeldatakse, et patsient tahab iga hinna eest saada ravi oma koduukse juures, siis aga jälle arvatakse, et iga patsient ihkab parimat võimalikku ravikvaliteeti.
Kokkuvõttes ei tea keegi, mida patsient tahab ning mäng käib tihti paraja blufiga ning haiglajuhi peamiseks eesmärgiks on tõestada iseenese vajalikkust. Kui rääkisin paljude jaoks ulmelisest tulevikust, kus sarnaselt muu eluga jälgivad meie tervist silmaga nähtamatud sensorid, siis tekkis saalis nii ootust kui hirmu. Mis täpselt teemaks oli, sellest lähiajal Meditsiiniuudistes või siis ka PRAXISe seminaridel.

Minu jaoks oli sellelt päevalt parim avastus see, et ainukesena Eestis on Viljandi haigla logol kujutatud inimest! See on küll kõigest pilt, kuid kuna nägemismeel on meile üks olulisemaid, siis jääb see meelde...

Idee: Valimistel antud häälte kaalumine hääletaja IQ-ga

Loodusteadusajakirjade lipulaev "Nature" avaldas 5 märtsil lühikese uudisnupu Eesti e-hääletamise süsteemist. Mainitakse nii tehnilist korraldust, sel viisil hääletanute arvu kui ka varasemaid sarnaseid katsetusi maailmas. Samuti oletatakse, et arvatasti annab Eesti oma eeskujuga tõuke sarnaste võimaluste edasisele levikule maailmas. Ühesõnaga, igati tavaline jutt.

Minu jaoks põnevaim oli aga üks kommentaaride lehele jäetud märkus:
electronic voting could be useful, but voters should be made to complete a quick IQ test, and their subsequent vote weighted by their IQ. this would ensure that the winner will be someone who is considered by intelligent people to be the best person to govern the country, and avoid a repeat of the embarrassing situation of our country being run by an idiot like george bush who won by appealing to simple-minded country hicks who quite frankly are not sophisicated enough to appreciate the complexities of politics, and who are won over by meaningless slogans and cynical publicity stunts.

Täiesti geniaalselt põnev idee Eestis rakendamiseks, saaks nendele The Economist'i meestele näidata, et me suudame veel reforme läbi viia. :-)