Alampalk 2009 - prognoos läbirääkimiste põhjal

Järgmise aasta alampalga läbirääkimine on alanud. Ametiühingud (EAKL) on alustuseks välja pakkunud 5250 krooni ja tööandjad ligi 4550 krooni (Tarmo Kriis on pakkunud ajakirjanduses 5% kasvu võrreldes praegusega).

Majanduse jahtumine on mõjutanud ka ametiühingute palganõudmise kõverat, mis sellel aastal teeb jõnksu alla poole (vt joonis). Kui viimastel aastatel nõudsid ametiühingud alampalga kasvu peaaegu kolmandiku võrra, siis sellel aastal üksnes viiendiku jagu. Tööandjate esimene pakkumine on sama tagasihoidlik nagu alati.



Esimeste pakkumiste tulemusena on sellel aastal alampalga nõudmise ja pakkumise nii suhteline kui absoluutne erinevus väiksem kui eelmisel aastal ja kokkuleppele jõudmine võiks ka selle võrra kergemini toimuda.

Kui võtta aluseks varasemate aastate muster, kui palju kumbki osapool oma esialgsest pakkumisest taganes, siis võiks olla järgmisel aastal alampalk 4800 krooni (või pigem natuke madalam), mis ulatuks ca 34%ni rahandusministeeriumi poolt prognoositud keskmisest palgast 2009. aastal.

Meeldetuletuseks, et kunagi 2001. aastal leppisid tööturu osapooled kokku, et miiniumpalk jõuab 2008. aastaks 41% keskmisest palgast, kuid sellest eesmärgist on ilmselt loobutud.

Ja tuligi kahekohaline hindade tõus

Nagu eelmises postituses ennustasin, võis karta jaanuaris kahekohalist tarbijahindade tõusu võrreldes eelmise aastaga.
Kui oma kõige süngemates ennustustes julgesin pakkuda keskmiseks prognoosiks 10.1 ja ülemiseks piiriks 10.8%, siis tegelikkus osustus veelgi hullemaks - 11.0%. Nii et pean tunnistama enda "prognoosimudeli" vildakust.
Järgmistel kuudel on nüüd huvitav jälgida, kas ja kuidas saab teoks kõigi tugevamate makromajandusanalüütikute ennustus, et inflatsioon aasta teisel poolel langeb.

Kas tarbijahindade tõus tuleb üle 10%?

Sellel nädalal ootavad makromajandusanalüütikud tarbijahinnaindeksi jaanuarikuu väärtust. Intrigeeriv küsimus on, kas aastases arvestuses, võrreldes eelmise aasta jaanuariga, ületab hinnatõus 10%.

Tegemist oleks esmakordselt kahekohalise arvuga viimase kümne aasta jooksul, mis negatiivse sümbolina mõjutaks psühholoogiliselt nii tarbijaid kui ettevõtjaid.



Puhtalt arvutuslikult võttes (arvestades eelneva 11 kuu inflatsiooni), peaks jaanuarikuu aastane inflatsiooninäitaja jääma vahemikku 8.2-10.8%. Selleks, et inflatsioon oleks üle 10% peaks jaanuari hinnatõus võrreldes detsembriga olema ligi 1.25%. Arvestades aasta alguses toimunud aktsiisitõuse julgeks pakkuda, et see saab täidetud. Ehkki lootus on vastupidine.

Alampalk 2008 kokku lepitud

2008. aasta alampalk on tööandjate ja ametiühingute pingeliste läbirääkimiste tulemusena paika saanud: 4350 krooni. Tõus võrreldes eelmise aastaga 750 krooni ehk viiendiku võrra.



Minu poolt kaks kuud tagasi tehtud prognoos oli eelmiste aastate läbirääkimiste käigu põhjal 4200 krooni, seega möödapanek 150 krooni ehk ca 3.5%, millega võib vist üsna rahule jääda. Võrreldes varasemate aastatega andsid suhteliselt enam oma esimesest väljaütlemisest järgi tööandjad. Teisest küljest võib ka öelda, et tööandjate kõige esimene pakkumine oli tagasihoidlik.

Samas tasub meelde tuletada, et 2001. aastal sõlmisid osapooled kokkuleppe, et 2008. aastaks peaks alampalk moodustama 41% keskmisest palgast. Rahandusministeeriumi keskmise palga prognoosi arvestades (ca 13 000) on alampalk üksnes ca 34% keskmisest palgast.

Alampalk järgmisel aastal 4200 kr - prognoos läbirääkimisprotsessi põhjal

Iga aasta varasügisel algab pingeline alampalga läbirääkimiste aeg ametiühingute (EAKL) ja tööandjate (ETTK) vahel. Enamasti jõuab esimesena avalikkuse ette ametiühingute nõudmine, mis sellel aastal on 5000 krooni. Tööandjad reageerivad tavaliselt pisut hiljem ja alati mõõdukama väljaütlemisega, seekord on siis tehtud esimene pakkumine 4000 krooni.

Varasemate aastate kogemuse põhjal võiks prognoosida ka selle aasta läbirääkimiste tulemuse. Viimasel kahel aastal on tööandjate pakkumine olnud keskmiselt 3% madalam ning ametiühingute nõudmine ligi kümnendiku võrra kõrgem, kui läbirääkimiste lõppresultaat. Suurema järeleandmise on alati teinud ametiühingud. Näiteks eelmisel aastal tööandjate pakutud ja ametiühingute soovitud palga erinevusest andsid ametiühingud lõpuks järgi 4/5 ja tööandjad 1/5.

Võttes arvesse eelmiste aastate käitumismustri, siis on prognoositav alampalk 2008. aastal 4200 krooni ehk siis tõus 600 krooni. Uus alampalk moodustaks rahandusministeeriumi poolt prognoositud keskmisest palgast 33%.

TSP majanduskommentaar nr 2: miinimumpalk

Jätkame TSP majanduskommentaaridega, ikka selleks, et harida iseennast ja neid, kes siia lehele satuvad. Kui lugejatele need tüütavaks muutuvad, siis loodetavasti antakse sellest julgelt teada.

Kui eelmine kord käsitlesime poliitikute kõrgelennulisi siniseid unistusi keskmisest palgast, siis seekord heidame oma pilgu allapoole - nimelt, milliseks võiks kujuneda järgmise aasta miinimumpalk ametiühingute (EAKL) ja tööandjate (ETTK) läbirääkimiste tulemusena.
Teatavasti sõlmisid osapooled 2001. aastal kokkuleppe, et aastaks 2008. peaks alampalk moodustama 41% keskmisest palgast. Selle järgi peaks meie prognoosi kohaselt 2008. aasta alampalk olema ca 4600 krooni (vt joonis). Seda eesmärki silmas pidades nõuavadki AÜd 2007. aastaks alampalka 4050 krooni.

Tööandjad omalt poolt ei ole aga pikaajalise eesmärgi saavutamiseks palju teinud. Ilmselt tundes, et pikaajaline kokkulepe ei olnud nende jaoks õnnestunud, siis on nad vahepealsetel aastatel teemat muutnud ja pigem rääkinud vajadusest diferentseerida alampalka küll vanuse, sektori või regiooni lõikes. Vaadates joonist, siis näib, et viimasel paaril aastal on ametiühingute väljareklaamitud nõudmised ilmse varuga. Ka 4050 krooni jääb selgelt unistuseks ning 2007. aasta alampalk jääb vahemikku 3400-3800 krooni (kui see ei juhtu, siis võin nädal aega Praxise kööki koristada).

Ei hakkaks analüüsima alampalga mõju majandusele siinsetel veergudel - a la "ühelt poolt ..." ja "teiselt poolt ...".
Küll tekkis aga mõte, et kas ametiühingud ikka ise ka teavad, et nad võiksid kutsuda endaga koos demonstreerima ka lapseootel naised. Küsite miks? Aga sellepärast, et ca veerand naistest saab vanemahüvitist alampalga suuruses! Selle tõustes, suureneb ka nende vanemahüvitis.

Mõelgem niisuguse ürituse meediaväärtusele! Erkvärviliste vestidega habetunud ametiühingutegelaste kõrval skandeerivad suurekõhulised mammad kõrgema alampalga nimel!

Sellest tänase loo moraal: otsigem oma eesmärkide saavutamiseks varjatud ressursse ka enda hoovist kaugemal!

Andres

TSP majanduskommentaar nr1: palgaprognoosid

Majandusinimesena ei saanud kuidagi mööda minna kiusatusest panna hiljutised prognoosid, mida Andrus ja Edgar tegid keskmise palga kohta, ühele joonisele. Siin nad nüüd pisut udusena on.

Igatahes on selge, et Edgari prognoos on tunduvalt kaugemal tegelikest andmetest kui Andruse prognoos, mis on üsna realistlik. Ka rahandusministeerium ei paista oma suvise prognoosiga Edgarile sugugi appi tulevat. (Võrdluseks on toodud PRAXISe mudel, mis eeldab tööviljakuse ja inflatsiooni kasvu konvergeerumist praeguselt tasemelt 2%ni aastaks 2030).

(Tuleb küll möönda, et Edgari prognoos väidetavalt käis üksnes riigisektorist kaudselt palka saavate inimeste kohta, kuid on selge, et sellega peaks kaasneva analoogne palgatõus erasektoris või meenutavad meil tänavad varsti Budapesti).
Lisamärkusena juhiks tähelepanu, et koos 40 000se palgaga käis Andrus välja ka pensioni suuruse, milleks ta pakkus 12 tuhat (ehk 30% brutopalgast). See aga tähendab, et pensionide ja keskmise palga brutoasendusmäär ei muutu võrreldes praegusega (mis on ca 27-29% viimastel aastail). Seega pensionäridele see lubadus ei tohiks küll meelt mööda olla. Aga eks see oligi välja käidud ka ärimeeste konverentsil

Andres