Ettevõtluse elavdamise tugipakett – on või ei ole?

Septembri lõpus tekkis sõnavahetus Kadri Simsoni (Keskerakond) ja Juhan Partsi vahel (IRL). Kadri Simson heitis valitsusele ette, et kevadel lubatud 6,1 miljardi krooni suurust majanduse elavdamise programmi pole käivitatud. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kinnitas, et 6,1 miljardi krooni suurune tugipakett ettevõtjatele on tänaseks avatud ja 3,3 miljardi eest toetusotsuseid tehtud.

Iseenesest tundub veider väidelda teema üle, mis on pealtnäha väga lihtsalt faktidega tõestatav. Ja fakt on ju see, et ettevõtted saavad uusi toetusmeetmeid taotleda. Tugipakett on ettevõtetele avatud ja eksportivad ettevõtted saavad taotleda erinevaid laenu- ja käenduse tooteid. Tõsi küll, kui täpsemalt uurida, siis ilmneb, et riigipoolne panus tugipaketti on 1,7 miljardit ja 6,1 miljardit on tugipakett alles koos pankade täiendavate laenudega (vt täpsemalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) vastavat memo).

Tuleb veel täiendada, et uute toetusmeetmete kiire käivitamise nimel vähendati teiste ettevõtluse toetusmeetmete eelarveid ligikaudu 1,2 miljardi ulatuses (vt seesama memo). Põhimõtteliselt vähendati tagastamatute toetuste eelarveid (nt tehnoloogiainvesteeringute, eksporditurunduse, ühisturunduse, välismessidel käimise, teadus- ja arendustegevuse, klastrite arendamise ja ettevõtlusinkubatsiooni, erinevate turismialaste tegevuste jms toetamist) ja loodi uued laenu-, käenduse ja garantiimeetmed, mida tutvustati uue majanduse elavdamise tugipaketina.

MKM loodab küll vähendatud meetmete eelarved taastada, küsides Euroopa Liidu struktuuritoetuste ümbervaatamise käigus ettevõtlusmeetmetele raha juurde. MKM tegi ettepaneku teiste valdkondade (nt sotsiaalvaldkond, keskkond jne) eelarveid solidaarselt vähenda. Praeguseks pole vastavaid otsuseid veel lõplikult tehtud. Seniks ei saa ka väita, et kokkuvõttes oleks riigipoolne tugi ettevõtetele oleks mastaapselt suurenenud, täiendav tugi jääb tõesti 400-500 miljoni krooni kanti, mida Simson ka mainis. Uus tugipakett on olemas, kuid varasemast olulisemalt suuremat tuge see praeguse seisuga ettevõtetele veel ei anna.

Majanduslanguse märgid tööturul

Tänasel istungil arutas Riigikogu tööturu olukorda. Muuhulgas kõlas väide, et tööturu olukord hakkas halvenema alles 2008. aasta kolmandas kvartalis. Tõepoolest, kui vaadata ainult Tööjõu uuringu andmeid (ETU), siis kasvas töötus üle pika aja taas 2008. aasta kolmandas kvartalis 6.3%-ni ehk 2.2 protsendipunkti võrra. Samal ajal andis aga registreeritud töötuse statistika märku olukorra halvenemisest tööturul juba 2007. aasta neljandas kvartalis, mil hakkas suurenema uute registreeritud töötute arv ning vähenema vakantside arv (vt allolev joonis Tööturuameti andmetega). Sama trend jätkus kogu 2008. aasta jooksul. Samuti on sellest ajas suurenenud ka erinevat liiki toetuse saajate arv. Nii et tööturu olukorra hindamisel tuleks ikka jälgida nii registreeritud statistikat kui uuringupõhist statistikat ning nii töötute absoluutarvu kui uute töötute arvu.

Lisaks tuleb tööturu näitajate tõlgendamisel alati tähele panna, mis vanuserühmast räägitakse ja kuidas arvutatakse töötuse määr. Tööjõu-uuringu mõistes käsitletakse tööealise elanikkonnana rahvastikku vanuses 15-74, Euroopa Komisjoni tööhõive-eesmärkide aluseks on vanuserühm 15-64 ja registreeritud tööpuuduse puhul räägitakse vanuserühmast 16-pensioniiga, kuna see vanus annab õiguse töötuna registreerida. Näiteks 2008. aasta neljandas kvartalis oli töötuse määr esimesel juhul 7.6% ja hõivemäär 62.6%; teisel juhul vastavalt 7.8% ja 69.1% ning registreeritud töötuse määr ulatus 3.9%-ni. Lisaks arvutas Tööturuamet töötuse määra pikka aega ka osakaaluna tööealisest rahvastikust vanuses 16-pensioniiga, mitte tööjõust (hõivatud+töötud) nagu tehakse seda tööjõu-uuringu korral. Nüüd siis küll mõlemat. Igal juhul tuleb jälgida, millest juttu ning võrrelda võrreldavaid.

Paar sõna ka ETU ja registreeritud töötuse määrade erinevusest. Eeldades, et arvutusmetoodika on sama, siis tüüpiliselt on registreeritud töötuse määr kõrgem riikides, kus on kõrged töötushüvitised, mis motiveerivad end töötuna registreerima ning ETU töötuse määr kõrgem riikides, kus töötushüvitised madalad. Eesti kuulub siis viimaste näidete hulka, kuid on täiesti reaalne, et uue töölepinguseaduse rakendudes see muutub.