Tööandjate manifesti ja Riigikontrolli kiituseks

Tööandjate manifest on saanud üllatuslikult palju vastu päid ja jalgu ühiskonnategelaste, ajakirjanike, poliitikakujundajate ja lausa peaministri poolt, et kohati võib jääda ekslik mulje, et seal midagi head üldse ei ole. Kahju, kui manifestis esitatud mõtted nii lihtsalt sumbuvad.
Mina tahaksin hakata tööandjate eeskõnelejaks selle unistuse eest, et riigivalitsemine oleks efektiivne - et tehtaks õigeid asju õigel moel. Kahe käega kirjutaksin alla tööandjate manifestis toodud punktile, et enne seaduste vastuvõtmist peavad nende sisulised mõjud majandusele ja ühiskonnale olema igakülgselt analüüsitud ja selgitatud. Samuti toovad nad välja, et poliitikate väljatöötamisse peaks süstemaatiliselt kaasama erasektorit.
See jutt võiks lausa Praxise reklaamlause olla.

Ja siin kasutaks võimalust kiita Riigikontrolli nende viimase ettevõtlustoetuste auditi eest. Minu teada on see esimene kord avalikus sektoris, kus nii tõsiste meetoditega vähemalt üritatakse kvantifitseerida ettevõtlustoetuste konkreetseid mõjusid. Nende audit ja sellele järgnenud kajastus aitas väga palju kaasa avalikule diskussioonile, kas üldse saab kõiki mõjusid numbriliselt hinnata ning milliseid meetodeid on võimalik kasutada.
Riigipoolsete sekkumiste mõjude kvantifitseerimine peaks kindlasti saama reegliks. Ja Riigikontroll, kellel on harukordselt hea juurdepääs Eestis andmetele, on kindlasti koht, kus saaks populariseerida mõjuanalüüside tegemist.

Tööandjatelt loodaks mina nüüd väga manifesti seletuskirja, mille tulekule nad viitavad. Kui nad ise soovivad, et seadusmuudatuste mõjud peaks olema põhjalikult läbi analüüsitud, siis ei saa nad mitte kuidagi jätta näitamata, kuidas kõik nende endi ettepanekud mõjutavad majandust ja ühiskonda.

Ja lõpuks, ametiühingud! Miks ei kasuta te võimalust saada tööandjate kriitikat saanud manifesti valguses endale palju poolehoidjaid? Kus on küll teie manifest, mis ühiskonda seoks ja Eesti majanduse õitsengule viiks?

Kas tööandjad oskavad töötajate tervisesse investeerida?

Hiljuti vaieldi meedias ja Riigikogus selle üle, kas töötajate tervise heaks tehtavad kulusid on otstarbekas maksustada erisoodustusmaksuga. Sotsid olid ettepaneku esitajad, reformierakond selle tuline vastane. Rohelised trikitasid: rahanduskomisjonis toetasid eelnõud, kuid suures saalis enam mitte. Tulemus - eelnõu hääletati 49 poolt ja 35 vastuhäälega edasisest menetlusest välja.
Varem on sisult sarnase eelnõu Riigikogusse toonud ka Keskerakond, mis samuti toetust ei leidnud. Tookord oli ettepaneku sisu siiski palju üldsõnalisem, mistõttu ei tundunud pingutus esitajate endi poolt eriti tõsiseltvõetav.
Reformierakonna fraktsiooni liikme ja rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase sõnul on "[kontekstis, kus riigieelarve enam-vähem mõistlikku tasakaalu saamise, riigi rahanduse jätkusuutlikkuse ja eurole ülemineku nimel nähakse kurja vaeva,] opositsiooni poolt ebareaalne tuua lauale eelnõu, mis eelarvest tohutult raha välja viib.“

Ons selline reaktsioon adekvaatne?

On õige, et erisoodustusmaks on oluline tulu riigieelarve jaoks. Maksuameti andmetel maksid ettevõtted 2008. aastal erisoodustusmaksuna ligi 424 miljonit krooni tulumaksu ja 666 miljonit krooni sotsiaalmaksu ehk kokku ligi miljard krooni.
Kuid deklareeritud soodustustest puudutab seni tervist üksnes töötajate tervise kontrollile tehtud kulutused ja need moodustavad 0.3% kõikidest erisoodustustest ehk riik saab aastas neilt maksutulu üksnes mõned miljonid kroonid (2008. aastal arvestuslikult 3 miljonit krooni).
Seega on Taavi Rõivase arvamus ülepingutatud ja tabas üksnes märgi serva peal. Pigem on õigus Eiki Nestoril „Seetõttu pole Nestori sõnul tõsiselt võetav ka koalitsiooni jutt, et riigil jäävad miljonid saamata, pensione ei saa maksta või kroon on ohus.“
(Ehkki riigil jäävadki saamata miljonid :-) - tervelt 3 tükki.)
On olemas võimalus, et osa tervise kulusid on ettevõtted teiste ridade alla pannud (nt deklaratsioonil rida „Tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks“ – nt ettevõtte jõusaali kasutamine. Kuid kuidagi ei usu, et oleks tegemist nii suurte kuludega, et see tohutult raha välja viib eelarvest.

Lõpetuseks. Rõivase väide, et see otsus viib hulgaliselt raha välja, ei ole täpne, sest täna niikuinii ei laeku seda raha eelarvesse. Kui aga Reformierakond arvab, et ettevõtjad on hingelt petturid ja hakkavad tulevikus kantima raha töötajate tervise toetuse sildi all maksudest kõrvale hiilimiseks (sest ainult nii satuks eelarvelaekumised ohtu), siis tuleks see kõlava ja selge häälega välja öelda, mitte ajada segast juttu.