Alampalk järgmisel aastal 4200 kr - prognoos läbirääkimisprotsessi põhjal

Iga aasta varasügisel algab pingeline alampalga läbirääkimiste aeg ametiühingute (EAKL) ja tööandjate (ETTK) vahel. Enamasti jõuab esimesena avalikkuse ette ametiühingute nõudmine, mis sellel aastal on 5000 krooni. Tööandjad reageerivad tavaliselt pisut hiljem ja alati mõõdukama väljaütlemisega, seekord on siis tehtud esimene pakkumine 4000 krooni.

Varasemate aastate kogemuse põhjal võiks prognoosida ka selle aasta läbirääkimiste tulemuse. Viimasel kahel aastal on tööandjate pakkumine olnud keskmiselt 3% madalam ning ametiühingute nõudmine ligi kümnendiku võrra kõrgem, kui läbirääkimiste lõppresultaat. Suurema järeleandmise on alati teinud ametiühingud. Näiteks eelmisel aastal tööandjate pakutud ja ametiühingute soovitud palga erinevusest andsid ametiühingud lõpuks järgi 4/5 ja tööandjad 1/5.

Võttes arvesse eelmiste aastate käitumismustri, siis on prognoositav alampalk 2008. aastal 4200 krooni ehk siis tõus 600 krooni. Uus alampalk moodustaks rahandusministeeriumi poolt prognoositud keskmisest palgast 33%.

Kuluefektiivsus Riigikogu kõnetoolis

Riigikogus lükati see nädal tagasi Keskerakonna plaan tõsta lapsehooldustasu (600-lt 3000 kroonile kuus) ja ühekordset sünnitoetust (5000-lt 10000-le kroonile).

Head meelt teeb see, et väitluse käigus kasutasid nii opositsiooni kui koalitsiooni esindajaid tõendusmaterjali mitmetest selle valdkonna teadusuuringutest (vt 18. ja 19. septembri stenogramme): PRAXISe analüüsid vanemahüvitise mõju sündimusele kohta ja erinevate peretoetuste tõhususe kohta vaesuse leevendamisel ning Ene-Margit Tiidu analüüs lapse kasvatamise kulu kohta.
Riigikogu kõnetooli jõudsid isegi poliitikaanalüüsides kasutatud analüüsi terminid: "meetmete kuluefektiivsus", "asendussissetulek", "sihipärasus".

See on kindel märk, et suurem hulk taustauuringuid teeb ka otsustajate töö lihtsamaks ning efektiivsemaks. Nobedaid näppe ja veelgi selgemaid poliitikasoovitusi, kolleegid!

Suitsetamiskeelu mõjust Šotimaal

BBC uudistest käis hiljuti läbi uurimustulemused Šotimaal kehtestatud piirangutest söögikohtades suitsetamisele alates 2006 aasta märtsist.
NHS (tervishoiuamet) leidis, et piirangute kehtestamise mõju oli hämmastav. Nimelt oli aasta peale keelu kehtestamist vähenenud hospitaliseeritud südameinfarktide juhtude arv ligi 17% võrreldes aasta tagusega . Enne seda oli olnud keskmiselt vähenemine 3% aastas.
Vähenemist seostatakse eelkõige mittesuitsetajate passiivse suitsetamise vähenemisega - inimesed on nüüd ligi 40% vähem suitsu käes kui varem. Samas olulist mõju suitsetajate endi arvu vähenemisele veel ei ole märgata.

Mõjude hindamise meetodi seisukohalt näib, et tegemist on siis lihtsa enne-pärast hinnanguga kasvutempode vahel (before-after estimator). Seda on alati kõige lihtsam leida ja ka esitada, kui on olemas hea instrument (nagu seda seadusandluse muutus enamasti on).

Eestis hakkas suitsetamise keeld toitlustus- ja vaba aja asutustes kehtima selle aasta juunis. Šotimaa kogemuse põhjal tasuks siis järgmise aasta teisel poolel hakata uurima, kas keelul on olnud ka mingeid mõjusid eestlaste, eriti mittesuitsetajate, tervisele.