Dividendid Eesti Energiast kui elektrimaks - repliik

Valitsus on otsustanud defitsiidi katmiseks mitte makse tõsta, vaid võtta dividende riigiettevõtetest üle kahe miljardi, sealjuures Eesti Energiast.

See tuletab mulle meelde lugupeetud professori Janno Reiljani mõttekäiku, kes kunagi kirjutas, et Eesti Energia dividendid riigieelarvesse ei ole midagi muud kui elektrimaks. Sest kust need dividendid ikka tulevad kui kõrgemast elektrihinnast. Ning kui vaja järgnevatel aastatel teha Eesti Energial investeeringuid, siis peab taas tõstma elektrihinda.

Kuna osa elektrist ning ka toodangust, mis kasutab elektrit sisendina, eksporditakse, siis osa sellest "maksust" samuti eksporditakse, ja õnneks ei lange kogu selline peidetud maks Eesti inimestele.

Väljarände positiivsetest mõjudest

Marit ja Toomas Hinnosaar käsitlevad oma ajaveebis väljarände positiivset ex-ante mõju inimkapitalile võrreldes seda tavapärase ajude väljavoolust tingitud negatiivse efektiga (ex-post efekt).

Võimalus lüüa tulevikus läbi laias maailmas võib inimesi motiveerida rohkem pingutama ja omandama parema hariduse. Isegi kui suur osa neist inimestest rakendavad kogutud teadmisi ja oskusi teistes riikides, jääb mingi osa siiski ka koduriiki. Ajude väljavool on hea, kui ex-ante efekt pikaajaliselt ex-post efekti domineerib.

See tuletas mulle meelde, et kui tegime Praxises 2003. aasta lõpus tervishoiutöötajate migratsiooniuuringut, siis kuulsin migratsiooni ex ante positiivse mõju kohta järgmist näidet. Nimelt pani võimalus välismaal arstina tööd saada arstitudengid mõned aastad tagasi usinalt Põhjamaade keeli õppima. Räägiti, et Tartus Folkuniversitetetis oli rootsi keele kursusel enamus õppureid arstitudengid. Vaevalt, et nad kõik nüüd Rootsi läksid, aga kokkuvõttes tõstis see kindlasti Eesti arstide rootsi keele oskust.

Ilmselt just tervishoiuvaldkonnas, kus välismaale tööleminemise võimalus väga konkreetne, on (oli) ex ante mõju olemas. Tookordne küsitlus arstitudengite, hambaarstiks, õeks või ämmaemandaks õppijate seas näitas, et tervelt 85% soovis töötada välismaal. Täitsa huvitav oleks korrata tervishoiuvaldkonna tudengite seas seda küsitlust, et näha kas ka mingit muutust on toimunud.