Obama said demokraatide häältega senatis toetuse tervishoiureformile

Nüüd olen üsna veendunud, et Obama saab ühe tõeliselt suure kodumaise katsumusega põhimõtteliselt hakkama ja USAs väheneb tervisekindlustuseta elanike arv arenenud riigi jaoks "viisakale" tasemele (5% kindlustamata inimesi on ka Eestis näiteks). See oleks esimene asi, mille jaanuaris päris seaduseks saades võiks kanda lahtrisse "tehtud".

Tõsi, osad kommentaatorid on seisukohal, et iga järgmine samm teel esindajatekoda, senat ja lõpuks ühendatud seadus, saab lahjem, kuna Obamal on vaja "midagigi" kokku leppida, et saaks hakata muude asjadega tegelema. Eks saab näha - senatis ei suudetud üheltki vabariiklaselt toetushäält kätte saada. Ja ikkagi, ka senatis kokku lepitud kujul on USA kontekstis tegemist paradigmaatilise muutusega riigi rollist tervishoiu korraldamisel.

Jürile, kes eelmise sissekande kohta arvas, et toetan valimatult kõike, mida Obama teeb, kinnitan et huvitab mindki sisu, kuid isegi puhtast sportlikust huvist on põnev jälgida, kas ja kui kaugele tal õnnesetub lükata tervishoiureform. USAs on selle vajalikkuses veendunud sisuliselt kõik (sh vastu hääletanud vabariiklased), kuid ükski presidentidest mitmekümne aasta jooksul pole suutnud leida jõudu, et asi ära teha.

Oma sisulise seisukoha püüan järgmisel korral avaldada.

Seniks aga soovitan lugeda kajastust ja tausta meie oma rahvusringhäälingus, BBCs ja NYTimes'is. Vabariiklaste mõtete järgimiseks sobib ehk Fox'i käsitlus (tunnistan ausalt, et ise seda allikat väga ei jälgi).

Obama järgmine samm tervishoiureformi teel

Obama vist teebki tervishoiureformi ära. BBC teatel jõudsid Senati demokraadid kokkuleppele - valitsus otse ei hakka uut tervisekindlustust pakkuma, aga laiendatakse olemasolevat valitsusametnike mittetulunduslikku kindlustusprogrammi (või midagi seesugust, sest konkreetset plaani tutvustatakse peale arvutusi)

Lugude jutustamisest mõjude hindamise kontekstis

Jätkan konverentsimuljete lainel. Käisin ka Poolas konverentsil, teemaks oli aga hoopis EL ühtekuuluvuspoliitika hindamine. Ja konverentsi üks töögrupp kujunes nii värvikaks, et ei saa jätta seda kajastamata.

Teemaks oli juhtumanalüüside kasutamine. Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi mõjude hindamise üksuse juht Veronica Gaffey rääkis, et nad rahastamisperioodi 2000-2006 mõjude hindamisel kasutavadki puhtalt juhtumanalüüse. Väga julge otsus. Aga nad tahavad mõista, mis siis ikkagi reaalselt toimub, mitte ainult numbreid vaadata. Nii tema, kui konsultandid, kellelt nad teenuse sisse on ostnud, jagasid siis oma kogemusi. Muidugi räägiti sellest, et aega läheb ikka rohkem, kui osati ette näha, et valimi koostamine oli paras pähkel, et üldistada on raske, jne.

Aga minu kui wannabe kirjandushuvilise jaoks läks asi põnevaks siis, kui hakati rääkima, kui oluline on ikkagi, et lugu kannaks. (Muide, seesama Veronica Gaffey omab muuhulgas ka kraadi inglise kirjanduse alal, seega nõrk lugu tabatakse kohe). Kõigepealt tuleb mõista, et juhtumanalüüside meetodi tohutuks eeliseks on just see, et meetod võimaldab lugusid jutustada. Sest miks need hindajate arvates sageli kurjad ja pahad ja rumalad poliitikakujundajad kunagi hindamiste tulemusi arvesse ei võta? Aga sellepärast, et keegi ei viitsi või ei suuda neid pakse ja igavaid hindamisaruandeid läbi lugeda. Konkreetsed lood teevad aga asja põnevamaks ja sageli veenvamaks. Aga kuidas siis lugu paika saada? Siinkohal tõusis üles üks mõnus prantsuse professor ja tegi meile selgeks, et ühel lool on klassikaliselt kolm osa: tegevuskoht, tegelased ja sündmustik. Viimane kulmineerub tavaliselt kas mõrva või õnneliku abieluga. Ehk kas programm tuleb sulgeda või rahastajate ja programmi ühiselu võib rahulikult jätkuda. Ei midagi keerulisemat!

Keda huvitavad aga konverentsi teised, igavamad (ja samas ehk tõsiseltvõetavamad) ettekanded, siis kogu info (ettekanded ja varsti nende aluseks olnud artiklid) on üleval siin.

Toimus Euroopa rahvatervise konverents

25 - 28.ndal novembril toimus Poolas, Lodzis, Euroopa rahvatervise konverents. Rahvatervise konverentsid toimuvad alates 1992.a igal aastal novembris erinevates Euroopa riikides. Konverentsi korraldas EUPHA (European Public Health Assocation) ja seekordseks teemaks oli „Human ecology and Public Health“. Konverentsil oli kümme paralleelset sessiooni: inimökoloogia ja rahvatervis; Euroopa poliitika ja uuringud; tervishoiuteenused; tervisedendus ja vigastuste ennetamine; vaimne tervis ja kroonilised haigused; töötervishoid; laste ja täiskasvanute tervis ning muulaste tervis; töötajaskonna tervis ja suutlikkuse tõstmine; seire, monitooring ja tulemuslikkus; rahvusvaheline tervis.
Konverentsilt jäi kõige enam kõrva see, et sel aastal ennustatakse gripiepideemia tõttu nö musti jõule. 2009.a. jooksul kokku on maailmas H1N1 ehk seagrippi haigestunud 622 482 inimest ning viiruse tagajärjel surnud ligi 8 000 inimest. Euroopas on senini haigestunud rohkem kui 154 000 inimest ja alates aprillist on registreeritud üle 900 surmajuhu ning rohkem kui veerand on neist olnud novembris. Ehk siis haigestumine on viimase kolme nelja nädala jooksul märgatavalt suurenenud ja epidemioloogid arvavad et nakatunute arv võib järgmiste nädalate jooksul veel märgatavalt tõusta. Samas positiivseks sõnumiks oli, et mõningates riikides on nakatumine stabiliseerunud ja vaktsineerimine on andnud häid tulemusi.
Samuti oli üheks teemaks see, et siiani on uuritud erinevate keskkonnategurite mõju tervisele võrreldes muude tervishoiuteemadega suhteliselt vähe aga seda ei tohiks üldse alahinnata. Viimasel ajal on see aga muutunud ja populaarseks on muutunud muuhulgas ka töökeskkonna uurimine. Seoses sellega on hakatud uurima erinevate töökeskkonna tegurite (mürast kuni arvuti kasutamiseni) mõju tervisele. Samuti on jätkuvalt kasvanud erinevate uuringute arv seoses toitumise, liikumise ja muude tervist mõjutavate keskkonnateguritega.
Konverentsi kohta saab rohkem infot SIIT.
Järgmisel aastal toimub sama konverents Amsderdamis ja siis on teemaks "Integrated public health".