Nüüd olen üsna veendunud, et Obama saab ühe tõeliselt suure kodumaise katsumusega põhimõtteliselt hakkama ja USAs väheneb tervisekindlustuseta elanike arv arenenud riigi jaoks "viisakale" tasemele (5% kindlustamata inimesi on ka Eestis näiteks). See oleks esimene asi, mille jaanuaris päris seaduseks saades võiks kanda lahtrisse "tehtud".
Tõsi, osad kommentaatorid on seisukohal, et iga järgmine samm teel esindajatekoda, senat ja lõpuks ühendatud seadus, saab lahjem, kuna Obamal on vaja "midagigi" kokku leppida, et saaks hakata muude asjadega tegelema. Eks saab näha - senatis ei suudetud üheltki vabariiklaselt toetushäält kätte saada. Ja ikkagi, ka senatis kokku lepitud kujul on USA kontekstis tegemist paradigmaatilise muutusega riigi rollist tervishoiu korraldamisel.
Jürile, kes eelmise sissekande kohta arvas, et toetan valimatult kõike, mida Obama teeb, kinnitan et huvitab mindki sisu, kuid isegi puhtast sportlikust huvist on põnev jälgida, kas ja kui kaugele tal õnnesetub lükata tervishoiureform. USAs on selle vajalikkuses veendunud sisuliselt kõik (sh vastu hääletanud vabariiklased), kuid ükski presidentidest mitmekümne aasta jooksul pole suutnud leida jõudu, et asi ära teha.
Oma sisulise seisukoha püüan järgmisel korral avaldada.
Seniks aga soovitan lugeda kajastust ja tausta meie oma rahvusringhäälingus, BBCs ja NYTimes'is. Vabariiklaste mõtete järgimiseks sobib ehk Fox'i käsitlus (tunnistan ausalt, et ise seda allikat väga ei jälgi).