How to leak a secret and not get caught

http://www.newscientisttech.com/channel/tech/mg19325865.500?DCMP=NLC-nletter&nsref=mg19325865.500

Usk ja streik

Tervishoiutöötajatest streigiõhutajad on oma nõudmistes välja paisanud rida SKP-näitajaid, mida kokku lüües saan kokku tõesti 3 aasta pärast 4-miljardilise puudujäägi võrreldes haigekassa laekumiste ning majanduskasvu prognoosidega. Paraku ei taha streigi korraldajad sel teemal argumenteerida, sest nad lihtsalt "ei ole sellega nõus" (vt EPL online intervjuud Katrin Rehemaaga 05.01.2007).
Eelduseks haigekassa (65%), riigi ja KOV-i (10,5%) ning omaosaluse + erakindlustuse + tööandjate (25,5%) panuse suhteliste vahekordade püsimine.

Tegelikult sain ma tulemuseks hoopis 5,67 miljardit puuduvat raha, kusjuures 2009. aaastal oleks jooksev puudujääk ca 20% prognoositud eelarvega võrreldes. Püüdsin arvesse võtta seda, et haigekassa on oma valitsusele esitatud eelarveprognoosi juba sisse arvestanud ca 1 miljardi jagu reserviraha kulutamist jooksvate kulutuste katteks, mille järel oleks veel reservides umbes 1 "ja natuke" miljardit krooni, mida teoreetiliselt saaks kasutada, kui muuta seadust ja põhimõtet, et headel aegadel tuleks pisut säästa, puhuks kui varsti nii hästi enam ei lähe. Olgu arvutused ära toodud ka tabeli kujul:





Ja neile, kes graafikutest rohkem lugu peavad, joonistasin ka pildi. kus puuduolev raha kenasti punaseks on värvitud.



Minu jaoks ongi probleem selles, et kogu diskussioonis puudub ratsionaalne iva ja asjaosalised justnagu ei tahagi sisuliselt küsimust arutada.

Usun siiski terve mõistuse võitu. Ja asjalikku diskussiooni. Tegelikult mulle arstid meeldivad, tunnen mitut ... Ja veel meeldivad mulle õpetajad, neid tunnen ka. Politseinikke tunnen, tuletõrjujaid mitte. Taha ennast tunda kindlalt, puhuks kui midagi juhtub ... täna ja ka 5 aasta pärast. Päris kõike ei ole vast mõistlik ühekaupa korraldama hakata, koos tuleb ikka parem ja ka odavam lahendus.

Seega on aeg küps diskussiooniks, kui "õhukest" (resp maksuvaba) riiki me ikkagi soovime. Aga sellest järgmisel korral.

Jõuluvana - mees või naine?

Jõulud läbi - kõhud ümmargused ja kaukad kingitusi täis? Tore, siis on aeg väikseks loogiliseks harjutuseks, mis põhineb ühel hiljutisel uuringul (kahjuks ei ole viidet anda, sest kuulsin seda ühel hommikul raadiost).
Nimelt on leitud, et kui abielus ja lastega naised on komandeeringus, siis mõtlevad nad peamiselt laste peale. Aga pereisa mõtleb komandeeringus mitte laste, vaid kojujäänud naise peale!
Kui jõuluvana enamuse aastast meie (laste) juures ei ole, siis eeldatakse, et ta mõtleb sel ajal laste peale - ootab päkapikkudelt infot, kes on hea ja kes halb ning teeb ettevalmistusi kingikottide komplekteerimiseks. Seega, kuna laste juurest äraoleku ajal mõtlevad nende peale ainult emad, siis ongi tõestatud, et jõuluvana on naine!

Jõulutunne PRAXISes

Jõulud on kohe-kohe siin. PRAXISe uurivast vaimust lähtudes viisime läbi mini-uuringu jõulude olulisusest :-) ning järgnevalt esmane väljavõte selle tulemustest.
Keskmine hinnang jõulude häädusele on 82 palli skaalal, kus 100 palli on maksimaalne meeldimine ja 0 vähim meeldimine. Andmete lähemal vaatlusel ilmneb olulise tegurina vastjate sugu - nii on meessoost vastanute arvates jõulud väärt 90 palli, samas kui naissoost vastanute keskmine hinnang on 74 palli.
Täpsem analüüs jõulude häädusest võrreldes teiste pühadega on veel teostamisel, kuid juba praegu võib öelda, et tegemist on oodatud ja meeldivate pühadega.
Hääd jõuluaega kõigile!

Shalom!

Eelmisel nädalal jõudsin Iisraelist tagasi. Sina pole Iisraelis käinud? Tasub minna, ausalt. Nii uskumatu kui see ka ei ole, on seal väga rahulik ja mõnus olla. Tel Aviv on päikseline Vahemere metropol ning ka Jeruusalemm pole mingi väike küla keset kivikõrbe, vaid tõeline suurlinn (eriti Tallinnaga võrreldes). Tel Avivis on lihtsalt mõnus jalutada ja Jaffasse minek mööda randa on isegi talvel ülimalt soe ja meeldiv. Kahjuks jäid kõik olulised pühad kohad Jeruusalemmas ja ka Surnumeri minu poolt külastamata, sest peamine põhjus Iisraelis käimiseks oli hoopis kolmas rahvusvaheline tervishoiupoliitika konverents Jeruusalemmas.

Ehk kui sa tahad kogeda reaalselt näilist turvalisust, siis parim koht selleks on Iisrael. Ja kui tahad nautida Vahemere sinist vett ja päikest, siis Prantsuse Riviera asemel võid hoopis Iisraeli minna (kuurortlinna Eilatisse näiteks).

Pohmakas versus töö

Lühike uudiskild alkoholist Austraalias vahendatuna Reutersi poolt (algmaterjal siit).

Austraalias kaotatakse aastas 2,6 miljonit tööpäeva pohmaka tõttu (rahvastik 20m). Rahas on kaotus 344 miljonit USD-d ja enamus kaotatud tööpäevadest on tingitud juhuslike ja mõõdukate alkoholitarvitajate poolt. Viimane on oluline ka Eesti kontekstis, kus siiani on juttu vaid suurtest tarvitajatest ja mõõdukat tarvitamist peetakse pigem kasulikuks nii tervisele kui majandusele.

Tervishoiuuudiseid maailmast

Välisajakirjandusest on meeldiv lugeda, et mitte ainult meie siis Eestis ei tegele tervishoiusüsteemi ümberkorraldamisega. Meie seniste reformide kiitusena tuleb võtta asjaolu, et oleme jõudnud tasemele kus hetkel arutusel olevad teemad on samad nii siin kui mujal maailmas. Viimases BMJ-s ilmus paar uudist, mis on selle illustreerimiseks eriti sobilikud.

Inglise peaminister Blair teatas "Ma arvan .... parim on veel ees" (viide). Ta viitas kahele raportile (vähemalt üks valminud think tankis!), mis soovitavad spetsiifilise eriarstiabi (nt infarktide puhul) koondatakse vastavatesse keskustesse (viide). Patsientide jaoks tähendab see pikemat reisi kuid samas suuremat tõenäosust kvaliteetset abi saada. Tervishoiusüsteemi jaoks tähendab see osade teenuste kadumist kohalikest haiglatest kuid suuremat efektiivsust kogu süsteemi jaoks. Vastus küsimusele, milline tegevuskava õige on, sõltub meie väärtustest ja eesmärkidest.

Uus-Meremaal on viimased kümme aastat esmatasandi süsteemi reformitud eesmärgiga luua rohkem "organisatsiooni". Artikli andmetel on muutused olnud kiired ja laiaulatuslikud - esmatasandi teenuste ostutamisega tegelevate organisatsioonide hulk on suurenenud (reformide eelne olukord meenutas pigem meie praegust situatsiooni). Samas tunduvad reformide eesmärgid olevat suhteliselt ebamäärased ja õhku on jäänud küsimused kas patsientide jaoks midagi sisulist muutus.

Ja lõpetuseks uudis rahast: Inlismaal esitatakse endale küsimusi kas perearstisüsteemi muutustega kaasnenud 30% palgatõus on läinud asja ette s.t. kas patsientide tervislik seisund on kasvanud samal määral.

Kõikidest nendest uudiste ühine läbiv joon on: kas muutus süsteemis toob kaasa patsientide tervise paranemise. Patsientide ja rahvastiku tervise parandamine on üks kolmest tervishoiusüsteemi eesmärgist ja kõikide muudatuste arutelu peab lähtuma sellest nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Alkohol ja valimised

Kui eelmises postis kirjeldatud valimisvõitluse avalöök võttis suuna rikkuse suurendamisele, siis Keskerakond tundub vähemalt osaliselt võtvat veidi teise suuna nagu näha Delfis avaldatud uudisest .

Viimase paari aasta alkoholiga seotud meediakajastuse analüüsist selguvat (ise pole kahjuks veel näinud), et 99% sellest on suunatud alkoholi tarvitamise vastu ja otse loomulik on, et mingil hetkel jõuab alkoholitemaatika ka valimisvõitluse teemade sekka nagu praegu juhtunud on.

Ülalpool mainitud uudis viitab Eestis läbi viidud haiguskoormuse uuringule, mille andmetel kogu rahvastikul jäi 2002 aastal elamata ~400 000 eluaastat ja sellest laias laastus 10% on otseselt seostatav alkoholi tarvitamisega. Sama uuringu andmetel on kõige kulu-efektiivsemad sekkumised alkoholikahjude vähendamiseks alkoholi maksustamise tõus, reklaami täielik keelustamine ja kättesaadavuse piiramine.



Rahvastiku tervise seisukohalt tuleb loota, et alkoholi teemat puudutavad poliitikute sõnavõtud ja diskussioonid on sisulised ja neile järgnevad ka muudatused Eesti praeguses alkoholipoliitikas.

Rikkus, arukus ja õnn

Läkski lahti ... "vali-mind triangel". Eks ta vaikselt on kogu aeg viimase 5 aasta jooksul tuuritanud, aga otsene ajupesu algab ikka reklaamibüroode loomingu vahendusel. "Eesti 5 Euroopa jõukama riigi hulka 15 aastaga" põrutab Reformierakond. Ja pakub välja oma visiooni, kuidas seda teha. Et PRAXISel on plaanis eraldi vaadelda erinevate erakondade konkreetseid välja pakutud poliitikaid, siis piirduks seekord põhipostulaadiga - "Jõukus võimaldab muuta elu paremaks kõigil!" Aga kui kõik jõukusee jahtimisega tegelevad, siis kes elu paremaks muutmisega tegeleb? Hiljuti Harvardi uurijate poolt avaldatud uuringu kohaselt näiteks Hiinas, kus elu ka kiiresti edeneb, mõjutas sissetulek inimeste subjektiivset heaolu kõigist uuritud sotsiaal-majanduslikest faktoritest käige vähem.

Kõige madamast tulukvintiilist ühe võrra jõukama kvintiili hulka jõudmine suurendas "õnnetunnet" 4% võrra, kõige jõukamate hulka jõudmine kokku 7% võrra, mis on sama palju kui viletsa tervisega rühmast mõõduka tervise juurde jõudmine. Aga näiteks elamine külas, kus inimesed teist kümnendiku võrra enam usaldavad, suurendab inimeste arvates nende heaolu 12% võrra, ning oma lähedastega vähemalt 10 korda kuus läbi käimine või oma külaelanike hulgas usalduse suurendamine kümnendiku võrra suurendas õnnetunnet 8% võrra.

Nõus, tegemist on väga erineva kultuuritausta ja meist oluliselt vaesemate inimestega (päevane sissetulek umbes 1 dollar), aga kindlasti tasuks mõtiskleda, miks näiteks USAs vaatamata kiirele majandusarengule inimeste subjektiivne heaolu pole oluliselt muutunud, samal ajal kui iirlased on möödunud aasta Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi andmetel Taani ja Soome järel Euroopa ühed õnnelikumad inimesed (saan aru küll, et üks on staatiline ja teine dünaamiline näitaja, aga diskussiooni algatamiseks sobib ehk küll).

Kui vaid seda IKSi ees ei oleks...

Mis ühendab inimese seksuaalseid eelistusi ja kuulumist ametiühingusse? Mõlemad on delikaatsed isikuandmed ka uue isikuandmete kaitse seaduse (IKS) eelnõu järgi, mis Riigikokku suunati.

Uue IKSi §16 peaks tooma mõningast selgust uurijatele ja teadlastele, tuues välja selgelt juhud, millal ja mis tingimustel isikuandmeid võib kasutada.

1) Kõik on lihtne, kui küsitleme inimestelt andmeid ise koos nõusolekuga. Kui andmed sisaldavad siiski delikaatseid andmeid (meile on olulised ilmselt rahvus, aü-lisus, tervis), tuleb registreerida töötlemine AKIs (koos sellega kaasnevate andmete säilitamise tehniliste nõuetega).

2) Kui saame isikustamata andmeid nt pensioniregistrist või Töötukassast või ESA küsitlusuuringust, siis ei pea AKIt teavitama. Asja konks on siiski selles, et endiselt on sees nn 90 aastase Hiiumaa mehe probleem - st isikuandmed on ka need, mis teevad inimese kaudselt tuvastatavaks. Seega võivad näiliselt umbisikulised andmed, kus on kirjas inimese vanus üheaastase täpsusega koos mõne muu tausttunnus (sugu, maakond) luua ikka meile olukorra, kus tegu on isikuandmetega. Kas see olukord esineb või mitte, selle üle otsustab AKI. Nt LEU ja ETUga on meil läinud seni napilt õnneks ja oleme saanud AKIlt nõusolekule kalduva seisukoha. Registriandmed ootavad testimist ...
Ilmselt hakkame saama osasid andmeid enam agregeeritumalt.

3) Viimaks kõige intrigeerivam: isikuandmeid võib töödelda inimese nõusolekuta, kui uuringu läbiviimiseks esineb "ülekaalukas avalik huvi". Ja loomulikult otsustab selle üle üldjuhul AKI :) ehkki talle on antud ka soovitus konsulteerida eetikakomisjonide ja valdkonna spetsialistidega.

Ilmselt just AKIle väga suurte õiguste andmine teadusuuringute lubamisel või keelamisel on tekitanud teadlaste seas pahameele. Ja AKI rolli õigustamiseks on IKSi seletuskirjas kõvasti ruumi kasutatud.
Meie senisest kogemusest lähtuvalt võib siis öelda, et kuulduste järgi näiteks aktiivse tööpoliitika mingi meetme piloteerimine ei oma ülekaalukat avalikku huvi (hoolimata ministri heakskiidust) ja peaksime küsima kõigi inimeste nõusolekut, et inimeste registriandmeid kasutada.

Üks võimalus on, et kui plaanime juba ette mingit uuringut isikuandmetega (loomulikult eeldusel, et meil või partneritel on nende töötlemiseks vajalikud tehnilised tingimused olemas), siis peab sellega kaasnema korralik meediakära, mis näitaks, et just ilma selle kontreetse uuringuta hääbub Eesti rahvas, suureneb majanduslik mahajäämus lätlastest ning hukkub Eesti viimane rabapistrik. Vahest siis saame mõjutada AKIt, et tegu on suure avaliku huviga.

Viimase nüansina tasuks mainida §16 lõige (4), mis sisuliselt ütleb, et kord juba kogutud andmeid võib küll säilitada ka hilisemateks uuringuteks, kuid ainult umbisikulisel moel. Seega ei saa me teha enda poolt läbi viidud küsitlusandmete põhjal hiljem täiendavat järeluuringut, kui me ei ole seda kohe algselt kirja pannud. Seega tasub kohe kaaluda andmete kogumisel sõnastada nende kasutamine võimalikult pika perspektiiviga.

Ehkki Riigikogus võib veel tulla mingeid muutusi, peab olema valmis, et analüüside tegemine kergemaks ja odavamaks uue IKSiga ei lähe.