Majanduslanguse märgid tööturul

Tänasel istungil arutas Riigikogu tööturu olukorda. Muuhulgas kõlas väide, et tööturu olukord hakkas halvenema alles 2008. aasta kolmandas kvartalis. Tõepoolest, kui vaadata ainult Tööjõu uuringu andmeid (ETU), siis kasvas töötus üle pika aja taas 2008. aasta kolmandas kvartalis 6.3%-ni ehk 2.2 protsendipunkti võrra. Samal ajal andis aga registreeritud töötuse statistika märku olukorra halvenemisest tööturul juba 2007. aasta neljandas kvartalis, mil hakkas suurenema uute registreeritud töötute arv ning vähenema vakantside arv (vt allolev joonis Tööturuameti andmetega). Sama trend jätkus kogu 2008. aasta jooksul. Samuti on sellest ajas suurenenud ka erinevat liiki toetuse saajate arv. Nii et tööturu olukorra hindamisel tuleks ikka jälgida nii registreeritud statistikat kui uuringupõhist statistikat ning nii töötute absoluutarvu kui uute töötute arvu.

Lisaks tuleb tööturu näitajate tõlgendamisel alati tähele panna, mis vanuserühmast räägitakse ja kuidas arvutatakse töötuse määr. Tööjõu-uuringu mõistes käsitletakse tööealise elanikkonnana rahvastikku vanuses 15-74, Euroopa Komisjoni tööhõive-eesmärkide aluseks on vanuserühm 15-64 ja registreeritud tööpuuduse puhul räägitakse vanuserühmast 16-pensioniiga, kuna see vanus annab õiguse töötuna registreerida. Näiteks 2008. aasta neljandas kvartalis oli töötuse määr esimesel juhul 7.6% ja hõivemäär 62.6%; teisel juhul vastavalt 7.8% ja 69.1% ning registreeritud töötuse määr ulatus 3.9%-ni. Lisaks arvutas Tööturuamet töötuse määra pikka aega ka osakaaluna tööealisest rahvastikust vanuses 16-pensioniiga, mitte tööjõust (hõivatud+töötud) nagu tehakse seda tööjõu-uuringu korral. Nüüd siis küll mõlemat. Igal juhul tuleb jälgida, millest juttu ning võrrelda võrreldavaid.

Paar sõna ka ETU ja registreeritud töötuse määrade erinevusest. Eeldades, et arvutusmetoodika on sama, siis tüüpiliselt on registreeritud töötuse määr kõrgem riikides, kus on kõrged töötushüvitised, mis motiveerivad end töötuna registreerima ning ETU töötuse määr kõrgem riikides, kus töötushüvitised madalad. Eesti kuulub siis viimaste näidete hulka, kuid on täiesti reaalne, et uue töölepinguseaduse rakendudes see muutub.