Hiljuti PricewaterhouseCoopers’i poolt avaldatud uuringu „Paying Taxes 2010“ järgi on Eesti maksude maksmise lihtsuselt maailmas 38. ja Euroopa Liidus 6. kohal Iirimaa, Taani, Luksemburgi, Suurbritannia ja Hollandi järel. Maksude deklareerimisele ja maksmisele kulub Eesti ettevõtetel aastas keskmiselt 81 tundi, millega Eesti asub maailmas 16. kohal. Nende näitajate üle võime üsna uhked olla.
Ettevõtete maksukoormus seevastu on keskmiselt 49,1% aastakasumist, millega oleme 181 riigi seas 131. kohal, seda peamiselt ettevõtetelt kogutavate tööjõumaksude tõttu (37,5%).
Vastuseks sellele maksu-uuringule on mitmed asjatundjad (Jürgen Ligi, Aivar Sõerd, Erik Terk) meedias sõna võtnud, pakkudes välja, et Eesti maksukoormust tuleks vähendada – näiteks on pakutud sotsiaalmaksulage, ettevõtte tulumaksumäära vähendamist 10 %’le (kasutades klassikalist süsteemi, kus maksustatakse kogu kasum), kõikidele tööjõumaksudele lae kehtestamist ja muud. Villu Zirnask pakkus välja isikustatud maksusüsteemi, mis seisneks peamiselt selles, et igalt inimeselt kogutakse maksu vastavalt sellele, milliseid kulusid ta ühiskonnale tekitab ning milliseid avalikke teenuseid kasutab.
Erinevate ideede genereerimine pole kunagi olnud taunitav tegevus, kuid tasub vaadata lähemalt, miks Eesti koht ettevõtete maksukoormuse edetabelis nii madal on. PricewaterhouseCoopers on selle maksukoormuse arvestamisel arvesse võtnud tööjõumakse, mis on ettevõtte enda kanda (Eestis peamiselt sotsiaalmaks), ettevõtete tulumaksu ning muid makse (maamaks, erisoodustusmaksud jms). Üksikisiku tulumaksu nimetatud uuringus arvesse võetud pole, ning see tundubki kogu asja iva olevat. Tööjõumaksud on löödud laiali selle järgi, kes on maksukohuslane.
Seega, kui me tahaksime PriceWaterhouscoopers’i edetabelis kõrgemale kohale saada, peaksime näiteks sotsiaalmaksu ära kaotama, brutopalgad 33% kõrgemaks arvutama ning üksikisiku tulumaksu vastavalt tõstma, andes sellele tõstetud osale ka sotsiaalmaksuga analoogse sihtotstarbe. Sellise vangerduse tagajärjel jääksid Eesti ettevõtete kasumiaruanded praktiliselt samasuguseks (palgakulu ei tohiks oluliselt muutuda), kuid riikide edetabelis oleksime palju kõrgemal, nagu meil tavaliselt kombeks – praegusel juhul maanduksime umbes 6. kohale, meie ette jääksid Ida-Timor, Vanuatu, Maldiivid, Namiibia ja Katar, ning meist napilt tahapoole Araabia Ühendemiraadid, Saudi Araabia ning Bahrein.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar